Rahandusministeerium saatis esmaspäeval kooskõlastusringile eelnõu, mille järgi on tänavu sügisel algaval uuel õppeaastal õppelaenu maksimaalmäär 1917 eurot ja 35 senti ehk 30.000 krooni ühe laenutaotleja kohta.

Õppelaenu maksimaalne suurus püsib samal tasemel juba kolmandat aastat. Viimati tõusis õppelaenu suurus 2008. aastal, kui valitsus tõstis laenu maksumaalmäära 25.000 kroonilt 30.000 kroonile.

Vastavalt õppetoetuste ja õppelaenu seadusele kehtestab valitsus igal aastal hiljemalt 1. juuliks riigi tagatud õppelaenu maksimaalmäära ühe laenutaotleja kohta ühel õppeaastal.

Rahandusministeeriumil täpsed andmed käesoleval aastal õppelaenu võtnud üliõpilaste kohta puuduvad, kuid hinnanguliselt on neid vähem kui viiendik üliõpilaste koguarvust. Maksimaalmääras on varasematel aastatel võtnud õppelaenu umbes 80 protsenti kõigist õppelaenu võtjatest.

Ansip: õppelaenude kompenseerimise korda ei taastata
Eesti riik ei kavatse taastada õppelaenude kompenseerimise süsteemi, tegemist oli põhimõttelise otsusega, kinnitas teisipäeval peaminister Andrus Ansip usutluses raadiojaamale Raadio 4.

Valitsusjuhi sõnul maksti selliseid kompensatsioone ajal, mil riigil oli puudus kvaliteetsest tööjõust. Täna on Ansipi hinnangul palgad riigisektoris konkurentsivõimelised ning riigiteenistujate ametikohtadele on ka konkurss.

„Inimesed soovivad töötada riiklikes struktuurides, seetõttu pole täiendavat stiimulit vaja. Neid vahendeid saab tõhusamalt kasutada teistes valdkondades,“ sõnas Ansip.

Vastates kuulajale, kes soovis teada, kas riik kavatseb Kirde-Eestisse riigiettevõtteid luua, et aidata kaasa töötuse alanemisele regioonis, meenutas valitsusjuht, et Eestil pea polegi riigiettevõtteid. „Ja see on hea, kuna turumajandus annab paremaid tulemusi kui plaanimajandus,“ kinnitas ta, viidates kriisijärsele ekspordi kasvule.

Ansipi sõnul tuleb ettevõtetel ekspordi suurendamiseks uusi töökohti luua. Samuti osutas peaminister, et taas on hea tempoga saabumas Soome ja Rootsi investeeringud. „Tulevad uued investeeringud – tulevad ka uued töökohad,“ sõnas ta.

Ansipi sõnul ei suuda riigiettevõtted luua töökohti sellistes mastaapides, et see suudaks märkimisväärselt mõjutada töötuse vähenemist. Ta viitas, et riik ei kavatse erastada energiakontserni Eesti Energia, ent märkis, et ettevõttel on väljavaateid suurendada põlevkiviõli tootmist, milles tuleks luua uusi töökohti. „Uusi töökohti hakkavad looma väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted,“ toonitas peaminister.

Allikas: BNS Lisatud 24. mail 2011