Aruannete analüüsimisel selgus, et kõrgkoolide efektiivsus on kohati drastiliselt madal. Kogu kõrgharidussektori riiklik rahastamine on suurusjärgus 133 miljonit eurot aastas. Lepingute aruannetest lähtudes on õpingute eest valdkondades, kus pole kokkulepitud mahus lõpetajaid, tasutud 20,9 miljoni eurot. Puudujääkide osas on HTM-il võimalik vähendada riiklikku koolitustellimust.

Analüüsist selgub, et kõrgkoolides on valdkondi, kus lõpetajaid on vaid 30% tellitust. Samas on efektiivsus madal just Eesti majanduse arengu jaoks kriitilise tähtsusega valdkondades.
Kujunenud olukord näitab ühelt poolt puudusi kõrgkoolide töös, kuid teisalt ka objektiivseid probleeme kõrghariduse riiklikul koolitustellimusel põhinevas rahastamises.

Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo: „Teadsin, et olukord riikliku koolitustellimusega on murettekitav, kuid probleemi ulatus oli üllatav. Ilmselt on vajalikud põhimõttelised ümberkorraldused kõrghariduse rahastamissüsteemis“.

Haridus- ja Teadusministeeriumi kõrghariduse osakonna esindajad kohtuvad ülikoolide õppeprorektoritega 6. juunil, et edasist tegevust arutada.

Haridus- ja Teadusministeerium
Lisatud 25. mail 2011