Artikli täistekst Eesti Päevalehe veebilehel. 

Loe ka:
Aaviksoo: Eesti hariduses on midagi olulist tegemata jäetud
Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo hinnangul on Eesti hariduses hoolimata suhteliselt kõrgest rahastamise tasemest midagi väga olulist tegemata jäetud, kuna rahuolematus valitseb nii õpilaste, õpetajate kui ka avalikkuse seas.

"Eesti haridus on hea ja mida kaugemalt meie haridust vaadata, seda parem see tundub. Me näeme maailma, Euroopa Liidu ja OECD riikide võrdluses väga head välja. Kuid see ei tähenda, et kõik oleks hästi. Tõsiselt tuleks mõelda, miks me kõige sellega rahul ei ole. Siin on mõtlemise koht, kas me oleme jätnud midagi olulist tegemata. Rahulolematus mürgitab hariduse õhustikku," ütles Aaviksoo neljapäeval valitsuse pressikonverentsil.

Haridusminister tõdes, et Eestis on võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega väga kõrge hariduse rahastamise tase. "Me kulutame seitse protsenti oma rahvuslikust rikkusest hariduse peale, Euroopa Liidus on ainult kolm riiki, mis kulutavad meist natuke rohkem - Küpros 7,1, Rootsi 7,3 ja Taani kaheksa protsenti. Aga näiteks meie põhjanaabrid soomlased, kelle haridus on täiesti maailma tipus, kulutavad selleks ainult 6,6 protsenti oma rahvuslikust rikkusest. Me kuuleme iga päev hoolimata hariduse rahastamise tasemest, et raha ei ole ja sageli on sellised väited õigustatud. Miks see nii on? Mida me oleme valesti teinud, et selline olukord on kujunenud? Ma loodan nendele küsimustele vastust saada uuest haridusstrateegiast," rääkis Aaviksoo.

Ta tõdes, et kuigi seitse protsenti SKT-st läheb hariduse rahastamiseks ja õpilaste arv on võrreldes aastatetaguse ajaga kahanenud kolmandiku võrra, ei suuda riik endiselt maksta õpetajatele sellist palka, nagu tahaks. "Midagi on väga valesti. Mina olen seda meelt, et õpetajatel on õigustatud ootused nii palga kui sotsiaalse staatuse osas, me peame mingi lahenduse leidma. Aga ma ei ole kindel, et rahandusministrilt raha juurde küsimine on lahendus. Võib-olla enne on vaja veel midagi teha ja alles siis, kui kuidagi teisiti ei saa, on võimalik ka see teema üles tõsta," sõnas Aaviksoo.

Ministri sõnul ei ole hariduse rahastamise küsimustes enam palju mõtlemisaega, kuna mingil kujul peavad muudatused kajastuma juba järgmise aasta riigieelarves.

Allikas: BNS, Eesti Päevaleht Lisatud 26. mail 2011