Tudengite väljalangevus on paljuski põhjustatud täisajaga töötamisest õpingute kõrvalt. 60% Eesti tudengitest töötab õpingute kõrvalt ning meie üliõpilased kulutavad õppimisele Euroopa tudengitega võrreldes kõige vähem aega.

„Tudengite töötamise põhjuseks pole ainult majanduslikud tegurid, vaid ka soov omandada majanduslik iseseisvus ning teatud tasemele vastav elustandard. Oluline ongi õppetoetuste süsteemi muutmise kõrval pöörata tähelepanu kõrgkoolide koostööle ettevõtetega,” märkis EÜL-i juhatuse esimees Maris Mälzer.

EÜL on teinud haridus- ja teadusministeeriumile varasemalt ettepaneku rakendada uus õppetoetuste süsteem alates 2013. aasta sügissemestrist, mitte 2015. aastast nagu on kirjas valitsusliidu tegevusprogrammis.

„Kõrgkoolide rahastamisel peab suuremat rolli mängima kõrgkooli pikemaajalised eesmärgid ning lisaks lõpetajate arvule tuleb arvesse võtta ka vastuvõetud üliõpilaste arvu,” tõdes Mälzer. „Kõrgkoolidelt raha vähemaks võtmine olukorda ei paranda,” lisas ta.

Kõrgkoolide õppetöö riiklik rahastamine on praegu seotud õppekohtadega ja eeldatavate lõpetajate arvuga, mis EÜL hinnangul ei võimalda toetada kõrgkooli kui terviku arengut ega toeta kõrgkoolide püüdlusi oma taset tõsta.

Haridus- ja teadusministeerium avaldas 25. mail riikliku koolitustellimuse tulemuslepingute analüüsi, milles leiti, et kõrgkoolides on valdkondi, kus lõpetajaid on vaid 30% tellitust (lisainfo).

Eesti Üliõpilaskondade Liit
Lisatud 26. mail 2011