Kahe nädala jooksul kohtusid asekantsler Kalle Küttis ja üldharidusosakonna juhataja Irene Käosaar üheteistkümne vene õppekeelega Tallinna munitsipaalgümnaasiumi hoolekogu, õpetajate ja õpilaste esindajatega. Külastatud koolid olid Tallinna Mustjõe Gümnaasium, Tallinna Karjamaa Gümnaasium, Tallinna Tõnismäe Reaalkool, Tallinna Linnamäe Vene Lütseum, Lasnamäe Gümnaasium, Tallinna Paekaare Gümnaasium, Tallinna Juudi Kool, Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasium, Tallinna Lasnamäe Vene Gümnaasium, Tallinna Haabersti Vene Gümnaasium ning Vana-Kalamaja Täiskasvanute Gümnaasium.

„Olukord igas koolis on erinev, igal koolil on oma spetsiifilised mured,“ ütles Küttis. „Riik Haridus- ja Teadusministeeriumi näol püüab koole lahenduste leidmisel aidata, et kõikjal Eestis oleks soovijatele tagatud kvaliteetne eestikeelne gümnaasiumiharidus. Pärast külaskäike Tallinna koolidesse võin korrata Narvas öeldut, et otsus tutvuda kõikide erandit taotlenud gümnaasiumidega oli igati õige.“

Kõik külastatud koolid annavad endale aru, et noored vajavad siinses ühiskonnas hakkamasaamiseks eesti keele oskust ning töötavad selle nimel. Nii teevad paljud koolid koostööd eesti õppekeelega koolidega, aktiivselt otsitakse kontakte ülikoolidega, mille õppejõud võiksid gümnasistidele õpetada eesti keeles valikaineid, soositakse õpilaste huvitegevust eestikeelses keskkonnas.

Küttise sõnul tuleb Tallinna puhul kindlasti rääkida koolivõrgu korrastamisest, sest Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) andmetel ei ole üheski pealinna vene õppekeelega kooli gümnaasiumiastmes üle kahesaja õpilase, näiteks Haabersti Vene Gümnaasiumis on 49 ja Karjamaa Gümnaasiumis 41 gümnasisti. Samas peaks koolijuhtide ja hariduse asjatundjate hinnangul gümnaasiumis, mis suudaks palgata endale asjatundlikud õpetajad, pakkuda hea õpikeskkonda, huvitavaid õppesuundi ja piisavat hulka valikaineid, olema soovitavalt igas gümnaasiumiklassis kolm paralleeli, see tähendab umbes kolmesada õpilast.

Sellel sügisel vene õppekeelega gümnaasiumides kümnendas klassis alustavad noored peavad kolme gümnaasiumiaasta kestel õppima 60 protsendi ulatuses eesti keeles ehk esimese gümnaasiumiaasta jooksul võib eesti keeles õpitavate ainete maht jääda ka alla 60 protsendi.

Eestikeelsele aineõppele üleminek algas 2007. aasta sügisel, mil kõikides vene õppekeelega gümnaasiumides tuli eesti keeles õppida eesti kirjandust, lõppeval õppeaastal on kohustuslikke eestikeelseid õppeaineid viis.

Märtsis ja aprillis laekusid Haridus- ja Teadusministeeriumile Narva ja Tallinna linnavolikogu taotlused viivitada kuueteistkümnes gümnaasiumis üleminekuga eestikeelsele gümnaasiumiõppele.

Haridus- ja Teadusministeerium
Lisatud 31. mail 2011