Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsioon (ETKA) Andras on tegutsenud 20 aastat. Vanusena on 20 aastat ühtaegu nii noor kui täiskasvanu: kasvuraskused on ületatud, elukogemust jagub, ees on ootamas palju tegusaid päevi ning aastaid. Andras sündis 1991. aastal, pool aastat enne Eesti taasiseseisvumist. Samast aastast on Andras Euroopa Täiskasvanuhariduse Assotsiatsiooni (EAEA) liige. Ühendus tegeleb elukestva õppe edendamisega ning on koolitustega tegelevate organisatsioonide katusorganisatsioon.

Andrase programmijuht Sirje Plaks, kuidas teie organisatsiooniga liitusite, kuidas ise seda mäletate?

Sirje Plaks: „Mul oli Jõgeval väike erakool, laste esteetikakool, ja tundsin end üsna üksi selles tegevuses. Aasta oli 1993; otsisin, kes võiks veel huvitatud olla õppimisest ja huvikoolitusest. Siis sattusingi sellise organisatsiooni peale nagu Andras. Andras oli hakanud Euroopa täiskasvanuhariduse tuultes arenema, oli tekkinud ühiseid mõtteid jagav liikmeskond.“

Keda Andras ühendab, kas ainult täiskasvanute koolitajaid?

Sirje Plaks: „Ta ühendab nii täiskasvanute koolitajaid kui eraisikuid ja organisatsioone, kellele on oluline, kuidas elukestva õppe idee areneb. Nad on selle idee kandjad, ühe mõtteviisiga inimesed.“

Kas elukestvast õppest nüüd juba saadakse aru, võetakse seda loomulikuna, või tuleb ikka selgitada, mis on täiskasvanuharidus?

Sirje Plaks: „See oleneb kõik inimestest, nende hoiakutest. Mitte kunagi ei saa sellest rääkimist palju olla. Meie ühiskond on siiski harjunud, et õppimine toimub koolipingis, siis antakse tunnistus, ja siis õppimine ongi läbi. Et õppimine kestab läbi elu… Inimesed saavad aru küll, nad lihtsalt ei teadvusta seda endale. Et see teadvustuks, selleks ongi vaja elukestva õppe olemust selgitada. Selgitada saab inimeste lugude kaudu, kogemuste jagamise-levitamise teel, õppijate tunnustamise abil. Et inimesed mõistaksid: õppimine pole elitaarne tegevus, õppida saab kogu aeg, igal inimesel on see õigus. Tõsi, juhtub ka seda, et õpid ja õpid, aga tööd ei saa. Kõigest hoolimata on õppimisvõime inimese üks tugevuskeskus.“

Andrase kindel kaubamärk on täiskasvanud õppija nädal (TÕN). Seda korraldatakse koostöös haridus- ja teadusministeeriumiga alates 1998. aastast. Idee pärineb inglastelt, kes niisuguse nädalaga teadvustavad ja levitavad elukestva õppimise mõtet juba paarkümmend aastat. Nädala eesmärk ongi väärtustada täiskasvanute õpet, täiskasvanud õppijat. Sama eesmärki kannab Eestis ka aasta õppija, aasta koolitaja, koolitussõbraliku organisatsiooni ja koolitussõbraliku kohaliku omavalitsuse valimine. Siin vaevad kandidaate kõigepealt maakondlikud tugigrupid, kes selgitavad oma parima igas kategoorias. Nende seast valitakse Eesti parimad. Möödunud aastal esitati tunnustamiseks 193 kandidaati: 88 aasta õppijat, 78 aasta koolitajat, 14 koolitussõbralikku organisatsiooni ja 13 koolitussõbralikku omavalitsust.

Kas Andras ise ka korraldab koolitusi?

Sirje Plaks: „Jah. Andras on aastaid korraldanud kvalifikatsioonikursuseid nendele inimestele, kes koolitavad täiskasvanuid. Need on pikad kursused, 400 tundi, sellest 160 auditoorset tundi, ja kursus lõpeb lõputööga. Igal juhul aitab see õppimise kvaliteeti Eesti haridusmaastikul tõsta. Andrasel on ka õigus anda andragoogi kutset. Kutse saamine ei tähenda koheselt palgatõusu, see on pigem tsunfti kuulumise tunne. Kes asub kutset taotlema, teeb läbi teatud protseduurid: võtab kokku oma koolitusmaterjalid, analüüsib tagasisidet - ühesõnaga korrastab oma läbitud koolitajateed. Ja siis on kutseeksam. Huvi selle vastu on tõesti suur.“

Andrase juhatuse esimees Ene Käpp tõdeb juubeliraamatus, et aastate jooksul on Andrasel olnud palju kaasteelisi, kellega koostöös on jõutud tänaste tulemusteni. „Mitmed 1990. aastatel tekkinud ühendused on lõpetanud oma tegevuse. Andras on jäänud, olles tunnustatud tegija Eesti täiskasvanuhariduse maastikul. Usun, et Andrasel jätkub väljakutseid ning meil on ka tulevikus kindel koht täiskasvanute õpitee innustaja ja julgustajana. Ütleb ju vanarahva tarkus: „Ela õppimise tarvis ja õpi elamise tarvis!““

Sirje Plaks, millal te ise viimati õppisite? Küsimusele järgneb paus, ja vastus tuleb mõneti üllatav: „Õpin ka praegu teiega siin vesteldes. Õpitakse ka pangaautomaadi juures, reisil olles, kolleegiga arutades, õpitakse igasugustes olukordades ja kindlasti inimestega suheldes.“

Andrase tegemiste kohta küsis Madli Leikop 
Koolielu
Lisatud 1. juunil 2011