B- ja C-võõrkeele õppetooli juhataja, saksa keele õpetaja Jana Saksingu tunnid olevat õpilaste seas väga populaarsed – need pole tavalised. Koolielu sai heita pilgu 8. klassi õpilaste saksa keele tundi. Keeleklass nägi välja nagu keeleklass ikka – Saksamaa kaardid seinal, keeleteemalist infot kõikjal. Ka algas tund peaaegu sarnaselt, nagu iga teine keele õppimise tund. Innovaatilise kooli arendusprojekti abil soetatud fotokaamerate abil oli aga õpetaja Saksingul võimalus õppetööd vaheldusrikkamaks muuta.

Pärast väikest sissejuhatavat vestlust andis õpetaja paaridesse jagunenud õpilaste käsutusse fotokaamerad, ülesandeks leida intervjuu tegemiseks koolis sobiv koht ning proovida nii intervjueerija kui ka intervjueeritava rolle. Teemaks iseenese tutvustamine, oma kodust, perekonnast, hobidest ja tulevikuplaanidest rääkimine. Aega 20 minutit.

   

Õpetaja Saksing on õppetöös pildi- ja videomaterjali loomise ning kasutamise üle õnnelik. „Ühest küljest on see tavapärastele õppetundidele vaheldus, teisalt toetab õppimist,“ ütleb Saksing. „Õpilased näevad ennast tänu videole kõrvalt ning kuulevad ka. See on keele õppimisel väga oluline.“ Võimalusi pildimaterjali kasutamiseks on palju, pilt toetab lugu.

Viimsi Kooli õpetajaid on aparaate kasutama koolitatud ka. Eks loodusainetes leiavad seadmed suuremat kasutust. Teistel tuleb veel kohaneda, fotoaparaadi tunnis kasutamine on ikkagi üsna uus asi. Rohkem oleks Saksingu sõnul vaja metoodilist koolitust, praegu tuleb õpetajatel üsnagi palju ise kasutusvõimalusi leiutada. Õnneks on Viimsi Koolis Kogemuste Kojad, kus kolleegid üksteist õpetada saavad, küllap juba varsti jagatakse seal kogemusi ka fotokaamerate kasutusmetoodikate kohta.

Õpilastel pole seni kompaktkaamerate kasutamisel probleeme olnud. „Küsisin neilt ikka enne üle, kas nad oskavad filmida,“ ütleb Saksing. „Kinnitasid, et oskavad küll ja uksest läinud nad olidki.“

Tunni teises pooles jõuavad õpilased klassi tagasi, õpetaja salvestab filmitu arvutisse ning ühine intervjuude vaatamine võib alata. Õpetaja palub igal õpilasel kommenteerida, mis oli hästi, mida võiks järgmisel korral paremini teha. Iseenda vaatamine tekitab esialgu piinlikkust, aga sellest saadakse kiiresti üle. Ka klassikaaslaste head sõnad julgustavad iseennast vaatama. Kuuldakse vigu hääldusel, lausete moodustamisel, õpitakse kuuldust-nähtust. Märkamatult on õpetaja suunanud intervjuude kuulamise käigus õpilasi ka uusi sõnu õppima (nt. näitleja, elukutse).

Õpilased on tunniga rahul. Läbisegi öeldakse, et selline isetegemine õpetas neile palju. Lisaks saksa keelele. Järgmisel tunnil jätkatakse videote vaatamist ja analüüsitakse nähtut juba põhjalikumalt.

Loe ka "Innovaatilise kooli" projekti raames soetatud GPS-seadmete kasutusest tunnis.

Lisainfo „Innovaatilise kooli 2010“ projektide kohta.   

Koolielu
Lisatud 31. mail 2011