Traditsioonilisse aineõppesse on Eesti koolides alates 1996. aastast põimitud nn läbivaid teemasid nagu turvalisus, tööalane karjäär ja selle kujundamine, keskkond ja säästev areng, IT ja meedia. Selliste teemade õppekavasse sidumise eesmärk on valmistada noori edasiõppimiseks ja eluks veelgi paremini ette. Näiteks õpitakse eesti keele tunnis meediatekstide koostamist ja lugemist  või kasutatakse aine õpetamiseks erinevaid IT-võimalusi.

Hoolimata sellest, et läbivad teemad on koolidele kohustuslikud, näitab 2008–2010 Tartu Ülikooli haridusuuringute ja õppekavaarenduse keskuse poolt läbi viidud uuring, et läbivate teemade õpetamisel ainetunnis on palju arenguruumi: läbivate teemate õpetust tunnis ei eesmärgistata ning samuti ei hinnata õpilase tulemusi. Nende eelduste taustal on läbivate teemade õpetamine koolis siiski pigem hästi õnnestunud.  

„Tulemustest selgus, et õpetajad peavad läbivate teemade õpetamist oma töö loomulikuks osaks. Nad teevad seda paljuski kooli- ja tunnivälist tööd kesiste ressursside ja vahenditega. Samas nad ei soovi, et neid selle ülesande täitmisel kontrollitakse. See on midagi, mida õpetajad teevad oma südamerahu pärast, et nad tunneksid, et on teinud kõik, et lapsel läheks elus hästi,“ selgitas uuringu üks läbiviijaid Pille Kõiv. Ta lisas, et kõige enam motiveerib õpetajaid läbivate teemadega tegelemisel isiklik huvi konkreetse läbiva teema vastu, uute tööviiside ja -meetodite kasutamise võimalus ning asjaolu, et paraneb õpilaste suhtumine õppetöösse ja temasse kui õpetajasse.  „Läbivate teemade õpetust aitaks  parandada kogukonna, näiteks vilistlaste ja lastevanemate ning kooliväliste partnerite kompetentsi kaasamine,“ ütles Kõiv.

Pikemalt on võimalik uuringu tulemustest lugeda Tartu Ülikooli veebis: http://www.ut.ee/1020022

Riikliku õppekava alusel on läbivate teemade õpet koolides rakendatud aastast 1996. Haridus ja teadusministeeriumi tellimusel viidi 2008–2010 Tartu Ülikool haridusuuringute ja õppekavaarenduse keskuses läbi uuring, kus selgitati, kuidas koolid on riikliku õppekavaga määratletud uuendused „tõlkinud“ oma igapäevasesse praktikasse. Uuringu kaastäitjateks olid teiste hulgas Maanteeameti  liikluskasvutuse  (Urve Sellenberg)  ja Päästeameti ennetustööga tegelevad spetsialistid (Viola Murd jpt), kolleegid Tartu Ülikoolist (Kadri Ugur) ja Tallinna Ülikoolist (Imbi Henno, Maie Alas, Mart Laanpere).

Uuringu täielik aruanne on kättesaadav veebist aadressil: http://www.ut.ee/curriculum/453380

Tartu Ülikool
Lisatud 1. mail 2011