Puudulikke hindeid ei ole ega tule


Avaldaja:Madli Leikop06. Juuni 2011

2010. aasta sügisel tulid Viimsi Keskkooli kokku ligi 200 õpetajat ja koolijuhti üle Eesti, et alustada meeskonnakoolitusega „Kujundav hindamine õppeprotsessis“. Koolis loetakse tibusid kevadel, ja nüüd taas Viimsis koos olles võis saalist – ja ettekandjate sõnadest – välja lugeda puhast rahulolu: koolitus andis hindamisele uue hingamise.

Osales 20 koolimeeskonda

Koolituses osalesid Otepää Gümnaasiumi, Põltsamaa Ühisgümnaasiumi, Paldiski Gümnaasiumi, Miina Härma Gümnaasiumi, Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi, Tartu Raatuse Gümnaasiumi, Loo Keskkooli, Oru Põhikooli, Tori Põhikooli, Pärnu Kuninga tänava Põhikooli, Haapsalu Linna Algkooli, Kuressaare Gümnaasiumi, Valga Põhikooli, Tartu Erakooli, Kabala Lasteaed-Põhikooli, Järva-Jaani Gümnaasiumi, Paide Ühisgümnaasiumi, Haljala Gümnaasiumi, Narva Vanalinna Riigikooli ja Kärdla Ühisgümnaasiumi meeskonnad. Õppeaasta jooksul, novembrist 2010 aprillini 2011 toimus 6 õppesessiooni iga õpikogukonna kodukoolis. Neid viisid läbi moderaatorid, kes on samalaadse protsessi professionaalse õpikogukonna liikmena juba läbi teinud. Kogu ettevõtmise hing ja eestvedaja oli Viimsi kool, kuna seal on tugev praktiline kogemus kujundava hindamise rakendamisel. Koolituste toimumist toetas ESFi programm „Üldhariduse pedagoogide kvalifikatsiooni tõstmine 2008-2014“.



Kindlasti pole lood nii, et need, kes koolituse läbisid, hindeid oma õpilastele enam ei pane. Aga nendel õpetajatel on alternatiiv, võimalus teisiti läheneda: nad oskavad teadlikult rakendada kujundava hindamise meetodeid.

Mis on pikk tund?

Oru Põhikooli klassiõpetaja Elina Veering tutvustas meetodit, mida nad ise kutsuvad nn pikk tund ehk üks õpiteema läbib tervet päeva ja sellega tegelevad kõik kaasatud klassid. Alustasid nad sellega juba mõned aastad tagasi, ammu enne seda, kui kujundavast hindamisest rääkima hakati. Nüüd saab uusi teadmisi kohe praktikasse rakendada. Pikka tundi rakendatakse valdavalt loodusõpetuses ja see tähendab lastele nii iseseisvat tööd kui ka töötamist meeskonnas, oma tööde analüüsi ning tagasisidet õpetajalt. Rakendanud on Oru Põhikoolis seda I-IV klassini ja pikk tund toimub vähemalt kord veerandis. Õpilastel on võimalus sellel päeval teha valikuid, tehtud tööd analüüsida, planeerida ise oma aega. Töötatakse oma valitud tempos.

Pika tunni hommikud algavad päeva tutvustamise ja meeleolu loomisega, kõik klassid on koos. Tehakse rütmiharjutusi, väikseid lavastusi, pantomiime. Seejärel minnakse oma klassiruumi; õpetaja annab selgitusi, missuguste õpikodadega saab laps arvestada, mis päeva jooksul toimub. Kõik töölehed on kolmes erinevas raskusastmes. Õpilane ise valib, millises õpikojas ta tegutseb ja missuguseid töölehti täidab. Klassides ja koridorides on üleval palju lisamaterjale. Korraprobleeme sellel päeval ei ole.

Õpetaja(te) ülesanne on aidata lapsel valida õige raskusastmega tööleht, märgata, jälgida, vajadusel aidata, analüüsida koos lapsega tehtut ja kontrollida valmis töid. Ja, loomulikult, kogu pikk tund ette valmistada.

Täidetud töölehed kontrollib õpetaja järgmiseks päevaks, kontrollitud ja korrastatud tööd pannakase õpimappi. Vt ka http://www.greengate.ee/?page=13&id=449 



Õpilastele meeldib otsustamine

Tori Põhikooli vene keele õpetaja Aeliita Kask alustas oma ettekannet teada tõdemusega: väike muudatus toob kaasa suuri muutusi. See käib ka kujundava hindamise kohta. „Kujundav hindamine on nagu nakkushaigus. Algul ei saa arugi, et see on sulle külge hakanud, sest peiteaeg on väga pikk. Kui ükskord nakatumise avastad, raputab see su elu põhjalikult läbi,“ sõnas Aeliita Kask. 

Küllap on paljudele õpetajatele tuttav olukord, kus taibatakse: olen nii ju varem ka teinud, aga ei ole külge pannud silti, et see on kujundav hindamine! Näiteks kõikide õpilaste kaasamine tunnis. Või tööde analüüs õpilaste endi poolt. Aeliita Kask rääkis enda kogemusest, et igas klassis on õpilasi, kes ei tööta kaasa, kes järjekindlalt lihtsalt ei viitsi. Aga kui nad nägid, kui innustunult teised ülesandeid lahendasid, kuidas tegijad olid kaasatud otsustamistesse, siis nad viitsisid küll.

Üks muutus, mille kujundav hindamine kaasa tõi, oli see, et enam ei tule toime 45 minutiga. Samas tunnid olid õpilaste poolt vaadates palju huvitavamad. Õpetaja pilgu läbi muutusid tunnid loovamaks, loomingulisemaks. Õpilaste kaasatus on saanud loomulikuks osaks tunnis. Selgeks on saanud, kui suurepärased analüüsijad on lapsed ise. Ja mis esialgu tundub isegi uskumatuna – puudulikke veerandihindeid ei ole põhjust välja panna, puudulikke lihtsalt ei ole.

Aeliita Kask küsis meeskonnakoolituses osalenutelt, kui paljude käest on kolleegid aasta jooksul küsinud, et sa õpid kujundavat hindamist, mis see ikkagi on? Vastuseks tõusis kätemeri. Ja samas ei ole sellele küsimusele ühest vastust. Igaüks peab ise tunnetama, mida tema jaoks personaalselt kujundav hindamine tähendab, mis tema jaoks töötab, mis mitte.

Haridus- ja Noorteamet