Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo esitles Tallinna tehikaülikoolis peetaval arengukonverentsil visiooni Eesti kõrgrahriduse reformist, mis muu hulgas kaotaks tudengitele õppemaksu, kuid eeldaks igal semestril õppekava täitmist täies mahus.
"Peame looma süsteemi, kus üliõpilane saaks hoolsamalt õppida, õppejõud paremini õpetada ja ülikool nõuda kvaliteeti ja efektiivsust," ütles haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo oma ettekandes Tallinna tehnikaülikoolis kolmapäeval peetud arengukonverentsil. Aaviksoo kinnitusel tuleb tagada, et kõigil on haridusele võrdne ligipääs ja õppetingimused, sealhulgas majanduslikud, lubavad pühenduda õpinguile.
Lahendusena nimetas minister tasuta kõrgharidust, ülikoolide uut rahastamissüsteemi ja üliõpilaste vajaduspõhist toetussüsteemi. Muu hulgas kaotataks ülikoolides õppekohtade jaotus riigieelarvelisteks ja riigieelarvevälisteks ja vastuvõtt ülikooli hakkaks toimuma õppekavati ühtse ülikooli poolt korraldatava sisseastumiseksami alusel.
Täisajalised ja tulemuslikud õpingud riigikeelsetel õppekavadel saaksid kõrgharidusreformi jõustumisel olema kõigile üliõpilastele, sealhulgas välismaalastele, tasuta. Täisajalised tulemuslikud õpingud tähendavad Aaviksoo sõnul õppekava täitmist täies mahus igal õppesemestril. "Osaajaliste õpingute eest, samuti täisajaliste õpingute mittetulemuslikul täitmisel on ülikoolil õigus, aga mitte kohustus, nõuda osalist õppemaksu, kuni riigi poolt kehtestatud ülemmäärani," ütles Aaviksoo.
Rahvusvaheliste võõrkeelsete õppekavade õppemaksu ülemmäär kehtestataks ülikooli ja ministeeriumi vahelises lepingus ning erakoolides toimuva õppe eest tasumine toimuks erakooli poolt kehtestatud alustel.
Ülikoolide ülalpidamine riigieelarvest hakkaks Aaviksoo sõnul toimuma kolmeaastase perspektiiviga iga-aastaselt uuendatavate tulemuslepingute alusel, millega määratakse kindlaks ülikooli tegevuse peamised tulemusnäitajad, samuti vastuvõttu puudutavad näitajad, sealhulgas erialase jaotuse osas. Rahastamise määr seataks Aaviksoo sõnul selgesse sõltuvusse õppetöö kvaliteedist ja tulemuslikkusest.
Vajaduspõhine õppetoetuste süsteem juurutatakse hiljemalt alates 2015. aastast, otsides võimalusi selle varasemaks käivitamiseks, kinnitas minister. Õppetoetustele lisanduvad stipendiumid parimatele ja prioriteetsetel erialadel õppijaile samuti säilib õppelaenude süsteem.
Allikas: BNS Lisatud 8. juunil 2011



