Sattusin lugema üht mõtlemapanevat artiklit õpetajate hindamise teemal Lisa Nielseni haridusblogist.

Õppeaasta lõpp on kokkuvõtete tegemise aeg igas koolis. Õpetajad koostavad aruandeid, õpilased, lapsevanemad annavad tagasisidet, koolijuhid panevad erinevad liinid kokku ja tekib teatud ülevaade aasta jooksul toimunust. Ülevaade on aga tihti subjektiivne, pole võrreldav, ei näita alati täit tõde, paljudes koolides on õpilaste ja lastevanemate tagasiside võtmise süsteem välja kujundamata, õpetaja tagasiside (ja selle võtmise vajadus) jääb vaid tema enda südameasjaks jne. Ühtset süsteemi on ilmselt raske leida ja rakendada, samuti tekitab küsimusi, mismoodi sellest järeldusi teha ja kui kaugeleulatuvad need järeldused peaksid olema. Ja kuidas ongi võimalik pooliku tõe põhjal teha tuleviku osas otsuseid, see on ilmselt paljude koolide jaoks küsimusi tekitav koht.  

Poliitikud ja haldustöötajad proovivad alati leida parimaid võimalusi ebatäpses õpetajate efektiivsuse hindamise mängus. Õpetajad ja uurijad teavad tõde, ebatäpsed tulemused loovad õpetajates vaid hulganisti stressi ja ei näita reaalset tulemust. Tihtipeale ei hinda pealiskaudsel mõõtmisel saadud tulemused piisavalt pühendunud õpetajaid, kes tulevad toime keerulistes keskkondades, vaid toovad esile hoopis need, kes töötavad lihtsamates tingimustes palju väiksema jõupingutusega, aga kelle tulemused antud võrdluses jäävad pinnale. 

Kuidas oleks, kui jätaks kõik keerulised hindamissüsteemid kõrvale ja laseks lihtsalt õpilastel ja töötajatel hääletada õpetaja poolt, kellega nad soovivad ka edaspidi koostööd teha ja keda koolis töötamas näha? See oleks kahtlemata huvitav alustõdesid liigutav muutus hariduselus – lasta õpilastel ja kolleegidel hinnata, kas õpetaja peaks ka uuel õppeaasta koolis töötama. 

Kui õpilased ja kolleegid oleks need, kelle hääle saamise nimel peaks õpetaja aasta vältel töötama, kas see muudaks õpetamise kvaliteetsemaks? Kas kolleegidele antud hääl muudaks sel juhul ka organisatsiooni sisekliimat ja koolikultuuri?

Võiks ju arvata, et see on küll huvitav mõte, aga ei toimiks reaalsuses kunagi, siis on ilmselt huvitav teada, et tegelikult on just sellist süsteemi rakendatud juba üle 40 aasta Sudbury koolide haridusmudelis, kus professor Peter Gray sõnul „pole ühelgi õpetajal koolis tähtajatut ametiaega. Kõigil on ühe-aastased lepingud, mida uuendatakse vastavalt salajasele hääletusele. Kuna õpilaste hulk on võrreldes töötajatega suhtes 20 ühele, jäävadki koolis aastast aastasse edasi töötama õpetajad, kes on õpilaste poolt väga hinnatud. Need õpetajad on südamlikud, eetilised ja kompetentsed ja nad panustavad kooli keskkonda väga põhjalikult ning positiivselt. Nad on täiskasvanud, kelle sarnaseks õpilased soovivad tulevikus kujuneda.“

Ilmselt ei ole palju koole ja õpetajaid, kes suudaksid kohaneda sellise hindamissüsteemiga. 

Palun avaldage arvamust, kuidas võiks teie arvates selline süsteem tavakoolides võiks toimida? Kuidas teie kool aasta lõpus õpetaja tööd mõõdab ja hindab? Kas ka õpilastele on loodud ühtse tagasiside võtmise vormid ja võimalused? Kas see oleks mõistlik? Kuidas nende tulemustega tegeldakse? 

Refereeritud: http://theinnovativeeducator.blogspot.com/2011/01/best-teacher-evaluation-system-ive.html