10 aastat loodusainete nädalaid Võru Kesklinna Gümnaasiumis KIK-i toetusel


Avaldaja:Kristi Semidor15. Juuni 2011

Loodusainete eesmärk on looduse tundmise õpetamine. Looduse tundmine aitab kujundada väärtushinnanguid ning õpetab märkama seoseid. Seega tuleb minna õpilastega loodusesse. Selleks, et minna kooli lähedale õue õppetundi, on vaja head tahet. Kaugemale minnes on vaja aega ja ka materiaalseid vahendeid. Aja oleme leidnud maikuus korraldades loodusainete nädalaid ja raha oleme saanud Keskkonnainvesteeringute Keskusest (KIK) kirjutades projekte Meie loodusprojektidega. Kogemusi jagab Võru Kesklinna Gümnaasiumi õpetaja Külli Kärson.

Loodusprojektide üheks eesmärgiks on kodumaakonna looduse õpperadade ja õuesõppe võimaluste ühitamine. Nii on juba kümme aastat toimunud koostöö meie kooli loodusainete õpetajate, kooli juhtkonna ja KIK-i vahel.

Loodusnädala eesmärgid:
•    Õppekavas olevate teemade kordamine õpilaste praktilise tegevuse kaudu;
•    Tundides õpitu kinnistamine vahetult looduses;
•    Kogu Eesti ja eriti kodumaakonna tundmaõppimine looduse õpperadade kaudu;
•    Praktiline keskkonnasäästlik tegevus (prahi korjamine matkaradadel, vanapaberi kogumine);
•    Infotehnoloogia rakendamine õppereiside (-matkade) kajastamisel ja õppereisideks valmistumisel.

Juba Johannes Käis on öelnud, et
...loodust tuleb tundma õppida looduses eneses, ekskursioonidel metsa, niidule, aeda, tiigi (jõe, järve) äärde, põllule,
...viigem õpilased tolmunud õpikute vahelt looduse elava raamatu juurde.

Lapsed on õnnelikud, sest pikk kooliaasta on neid väsitanud ja maikuist väljasõitu klassiga looduse õpperadadele teatakse juba oodata. Nende aastate jooksul on välja kujunenud traditsioonilised õuesõppepäevad. Päevade täpse kava paneme paika enne loodusainete nädala avastarti ja teavitame sellest õpetajate infominutites ka kolleege, sest klassijuhatajad abistavad tavaliselt väljasõitudel. Järgnevalt lühike ülevaade traditsioonilistest loodusainete nädala üritustest ja linkidest (erinevate aastate kohta), kus on nii kokkuvõtteid, arvamusi kui ka pilte.

6. klassidega oleme käinud Luhasoo maastikukaitsealal (vt ka lisainfot). Soo, metsa ja niidu elukooslused on selle päeva teema. 7. klassid tegelevad õuesõppega Vällamäel, kus suuremõõtkavalise kaardi järgi matkamine ja metsa elukoosluse tundmaõppimine looduse õpperajal on nende teemaks või sõidetakse Piusa koobastesse ja Härma müüri juurde õppides Eestimaa geoloogiat ja kivimeid. 8. klassid on viimastel aastatel sõitnud Karula Rahvusparki, et kinnistada bioloogias õpitut putukate kohta läbides programmi „Ühiselulised putukad“ või on käidud Paganamaal kultuurilugu, pinnavorme ja taimi õppimas.  

Häid mõtteid, kuidas päev huvitavaks muuta, on tulnud aastate jooksul palju. Lisaks õppimisele töölehtede ja -juhendite abil oleme Luhasoos luuletanud, herbaariumi jaoks taimi korjanud, korraldanud viktoriini matkal kuuldu ja nähtu kohta, sootaimi õppinud. Piusal on liivaskulptuure ehitatud ning joonistatud. Vällamäel õpitakse kompassi kasutamist, määratakse suhtelist ja absoluutset kõrgust, mõõdetakse pulssi, õpitakse metsataimi, kuulatakse linnulaulu. Fotode tegemine on õpilastel kujunenud omamoodi võistluseks, kuna parimatest parimad fotod saavad näitusele.
 
5.-7. klassidele oleme korraldanud matkamängu linnas eesmärgiga tunda oma kodulinna.  Orienteerutakse plaani abil ja läbitakse kontrollpunktid, kus peab kas lahendama mingi ülesande või vastama küsimustele. Orienteerumas oleme käinud ka linnalähedases metsas, aga linna tundmaõppimine on end rohkem õigustanud. Matkamängu oleme korraldanud ka fotode abil, aga praeguseks oleme tagasi linnaplaani juures. Võistlusmomendi suurendamiseks oleme võistlema kutsunud ka naaberkoole. 

10. klassid käivad metsa istutamas (kuupäev selgub kokkuleppel metskonnaga) ja tutvuvad metsa eluringiga kinnistades biosfääri teemat, aineringeid looduses. 10. ja 11. klassid kuulavad parimaid kooli kutsutud lektoreid, kelle esitatud teemad on abiks riigieksamite sooritamisel bioloogias, geograafias ja keemias. 9. ja 12. klassid loodusainete nädalaga hõivatud ei ole, sest nemad valmistuvad maikuus juba eksamiteks.

Parimatele loodusainete õppijatele oleme korraldanud preemiareise Eestimaa looduskaunitesse ja huvitavatesse kohtadesse. Sellest teavitame õpilasi juba õppeaasta alguses, et motiveerida ärksamaid valmistuma olümpiaadideks ja innustada tublisid õpilasi loodusaineid õppima. Oleme mitmepäevaseid reise korraldanud Ida-Virumaale, Hiiumaale, Saaremaale ja Vilsandile (vt ka lisainfot), Loode-Eestisse ja Naissaarele. Ühepäevased õppereisid on meid viinud uudistama Värska Tervisekeskust (eesmärgiks puhastusseadmetega tutvuda) ja Räpina Paberivabrikut, millele eelnes koolis vanapaberi kogumine.

Loodusreiside eesmärgiks on tajuda ümbritsevat kõikide meeltega, vaadelda, katsuda käega, mõõta, pildistada jne. Tore, et oleme saanud kasutada häid loodusetundjaid – giide, kes muudavad õppereisi tulemuslikuks ja huvitavaks.

Kokkuvõtteid õuesõppepäevadest teeme geograafia, bioloogia ja arvutiõpetuse ainetundides kas esitluste, fotoetüüdide, infolehtede, näituste, viktoriinide abil või kooli infolehes õpilaste arvamusartiklitena jms. Fotonäitus loodusainete nädalast on alati üleval kooli loengusaalis, kus seda näeb kogu koolipere ja külalised, kes meie kooli väisavad.

Võru Kesklinna Gümnaasiumi õpetajad Ave Arop, Ene Laane, Evi Tarro ja allakirjutanu on kümme aastat projekte kirjutanud, et muuta huvitavaks ja vaheldusrikkaks oma õpetajatöö ja õpilaste kevadine koolielu. Projektitöö on alati olnud loodusainete õpetajate meeskonnatöö. Selleks, et projekti kirjutamine meeldivaks ja tulemuslikuks muuta, oleme oma  ainesektsiooniga korraldanud väljasõite ning koosistumisi, mille jooksul meie projektid sünnivadki. Tänu õpetaja Evi Tarro tööle koos õpilastega on aasta-aastalt rohkem kasutatud infotehnoloogilisi võimalusi jäädvustamaks meie projektitöö tulemusi. Algusaastatest on säilunud fotod ja  kirjutised, mida saab kroonika koostamisel kasutada. Igal aastal lisandub midagi uut, sest õpilased ju ei kordu.

Õpilastega väljas käies on üllatusi alati – tunnis rahutu õpilane võib olla hea loodusetundja ja vaatleja, tubli raamatutarkuse tagaajaja võib olla looduses üsna abitu. Ideaalini, kus raamatutarkus ja praktiline loodusetundmine käivad käsikäes, on veel arenguruumi küllaga ja see meid, õpetajad, innustabki tööd ikka ja jälle jätkama. Iga aasta on uus ja huvitav ning aega kõikide kavandatud ürituste jaoks läheb juba rohkem kui nädal. Õpikeskkonna aktiviseerimine ja nüüdisajastamine on andnud võimaluse ka ise õppida, luua, saada targemaks ja tunda rõõmu oma tööst. Tunneme õpetajatena rahulolu, kui pakutud õppimisviis õpilastele sobib ja tekib tore vastastikune arusaamine ja mõlemaid pooli rahuldav tulemus. Kooli kokkutulekutel vaadatakse suure huviga loodusainete stendi, sest sealt leiavad end erinevatelt piltidelt kunagised õpilased ja meenutatakse meiega koos käidud radu.

*Foto: http://www.panraven.com/storyviewer/?storyId=204280

Külli Kärson, Võru Kesklinna Gümnaasiumi loodusõpetuse ja geograafiaõpetaja
Koolielu
Lisatud 15. juunil 2011

Haridus- ja Noorteamet