Projekt sai Euroopa Liidu toetuse ja selle eestvedaja oli Roehamptoni Ülikooli uurija Penni Cotton. Comeniuse programmi projektina loodi EPBC I, raamatukollektsioon, mis sisaldas ühe raamatu igalt toona Euroopa Liitu kuulunud maalt. Selle projekti materjalid leiduvad aadressil http://www.ncrcl.ac.uk/epbc/EN/index.asp  Projekti põhimõtteks on esitada iga maa raamatud algkeeles, kusjuures tekstiosa on napp ja kõneleb ennekõike pilt.

Projekt „Euroopa Pildiraamatu Kollektsioon II“ algatati 2009. aastal. Kuna Euroopa Liit on avardunud, on ka põhjust uued raamatud valida. Nüüd on eesmärk interaktiivse veebimaterjali loomine. Suur osa raamatuid pannakse kodulehele üles lehitsemisraamatutena. Materjalid leiab  http://www.epbcii.org

Oma kogemusest EPBC II projektis osalemisest, täpsemalt laste reageeringutest eri maade pildiraamatutele rääkis Eesti Lugemisühingu konverentsil „Pilt ja sõna“ Tallinna Ülikooli tudeng, tulevane klassiõpetaja Kaie Belkov. Tema tänusõnad kuulusid õpetajatele, kes lahkelt selle projekti oma klassi lubasid.

Kaie Belkov tutvustas neljandate, viiendate ja kuuendate klasside õpilastele Küprose autori pildiraamatut „Kolm vihmapiiska“. Raamatut illustreerivad suhteliselt abstraktsed pildid, teksti tundmata on tõlgendamisvõimalusi on palju (pilte saab vaadata ja lehitseda http://epbcii.org/index.php?page=shop.browse&category_id=1&option=com_virtuemart&Itemid=11  Küprose alajaotuse alt).

Ettekandja palus ka saalitäiel täiskasvanutel öelda ja arvata, millest „Kolm vihmapiiska“ võiks rääkida. Pärast pikka kõhklust kostis hääl saalist, et ehk armastusest? Lapsed olid tundides pildivaatluse põhjal välja pakkunud, et raamat jutustab väga vanadest hingedest, ilusast ilmast ja elust, millegi otsimisest ja leidmisest, haldjate põnevatest seiklustest, rikkast mehest ja kolmest naisest, kes otsisid mehe jaoks ilusat ilma…

Lapsed proovisid ka ära tunda, mis keelega on tegemist. Raamat on kirjutatud kreeka keeles. Lapsed arvasid, et on vene keel ja hakkasid märke otsima vene keelest ja Venemaaga seonduvast. Õpetaja juhendamisel jõuti lõpuks loomulikult õige vastuseni. Kai Belkovi sõnul tuli aruteludest hästi välja, kui palju on lastega külastatud kunstinäituseid, kui suur on laste pildivaatamisoskus. Tuli välja seegi, et kui pildist ikka aru ei saa, siis pilt ei meeldi ka.

Tööülesandena tuli nii neljandas, viiendas kui kuuendas klassis raamat tõlkida pildikeelest eesti keelde. Nooremad õpilased julgesid ülesannet täites vabalt fantaseerida, suuremad vajanuks selgemat, konkreetset ülesannet. Klass, kes oli olnud KUMU kunstitundides n.ö püsiklient, lähenes Küprose raamatule julgemalt kui teised, nad ei kartnud kunsti.  Kai Belkovi sõnul on siin õpetajatele mõtlemiskoht – pilti tuleb õpetada ja õppida vaatama kui teise inimese loomingut ning sellega tuleb alustada juba lasteaias.

Euroopa Pildiraamatute Kollektsioon on tore lisamaterjal tundide elavdamiseks, illustreerimiseks. Ega ei pea ainult pilte vaatama – võib otsida materjale raamatu autori kohta, konkreetse maa kohta (loodus, kultuur, kombed), võib piltidest innustust saanuna oma pildi paberile panna ja palju muudki. Pildiraamatu, ka elektroonilises vormis pildiraamatu kasutamisvõimalused on piiramatud.