Muusikakoolide nimekiri Eestis on muljetavaldav, praktiliselt igas linnas on oma muusikakool. Kas õpilasi jagub või kummitab sama probleem mis üldhariduskoole - kuidagi katsutakse tegutseda? Ja kas jätkub igale poole professionaalseid õpetajaid?

Urvi Haasma: „Eesti muusikakoolides ei ole õpilaste arv vähenenud. Paaril viimasel aastal on isegi märgata huvi kasvu. Ehk panevad majanduslikult rasked ajad mõtlema püsiväärtustele?
Koolide keskmine tase on hea. On muidugi väga väikeste keskuste koole, kus
ei piisa head kaadrit ega ka  heade eeldustega lapsi. Loomulikult võib töötada kõikide lastega. Küsimus on siis, milliste õppekavade järgi ja millises mahus.

Kuna pilliõpe, millega muusikakoolid põhiliselt tegelevad, on seotud individuaaltundidega (suures osas), siis teeb see  õpetuse kalliks. Individuaaltundidelt ainult rühmaõppele üle minna ei tohiks. Me ei tea alati ette, kes soovib oma elukutset muusikaga siduda, kes mitte. Seetõttu  peaksime õpetama nii, et õpilased ei peaks hiljem ümber õppima või, halvimal juhul,  loobuma muusikaga tegelemisest. Igaüks jõuab siis nii kaugele kui tema eeldused ja töökus lubavad.
Rühmaõpet kui üht metoodilist võimalust tuleb siiski kasutada. Eriti noorematele lastele on rühmaõpe sageli innustavam ja huvitavam.

Viimasel aastakümnel, ja eriti viimasel  kolmel-neljal aastal ongi koolid  rakendanud ka erinevaid õppekavasid, mis võimaldavad õppida erinevate eeldustega ja soovidega õpilastel.
Õpetajate puudus on küll, eriti puhk- ja keelpillide osas. See takistab omamoodi ka orkestrite/ansamblite tegevust.“

Selle taustal, mida nägite ja kuulsite EMU täiskogul - kuidas tundub Eesti muusikaharidus? Kas võime teistele eeskujuks olla?

Urvi Haasma: „Muusikaharidus on Eestis heal tasemel. Juba selles mõttes, et üldhariduskoolis toimuvad muusikatunnid, mis annavad muusikaharidust KÕIKIDELE.
Aga ka pilliõpetuses on tase hea. Samas  oleks hea, kui suudaksime anda õpilastele lisaks tööle, milleta ei saa kuidagi, ka rõõmu sellest tööst, teha õppimisprotsessi köitvamaks.

Erinevates Euroopa riikides lähenetakse muusikakoolides antavale haridusele erinevalt. On neid, kus suhtutakse sellesse kui sotsiaalselt kasulikku tegevusse (hoiame lapsed tänavalt!), ja neid, kus reguleeritakse antavat haridust riiklike õppekavadega. Ühtedes võetakse kooli kõik, kes soovivad (samas kõik ikkagi ei mahu!). Teistes tehakse väike valik, püstitatakse teatud oskused ja pädevused, mida on vaja omandada.

Viimastel aastatel on mitmetes Euroopa riikides, kus muusikaõpetust koolides ei ole, püütud rakendada n.ö projektipõhist pilliõpet, kus teatud fondide rahadega ostetakse tervele klassikomplektile pillid ja õpetatakse neid rühmaõppe kaudu.“

EMU ehk European Musicschool Union on Euroopa rahvuslikke muusikakoolide liite ühendav katusorganisatsioon, mille lõid 1973. aastal viie suurema Euroopa riigi esindajad. Tänaseks ühendab EMU 26 riigi muusikakoolide liite. Eesti Muusikakoolide Liit on EMU liige aastast 2001.      

EMU täiskogud ehk peaassambleed toimuvad kord aastas erinevates Euroopa riikides. Eesti vastu on Euroopa riikide esindajate hulgas juba ammu olnud suur huvi. Seepärast toimuski EMU 36. peaassamblee Tallinnas. Tänavu oli arutelu all muusikakoolide tulevik Euroopas, täpsemalt  pingeväli muusikahariduse kvaliteedi ja sotsiaalsete ülesannete vahel.