Retsidiivsust ehk korduvat rikkumist esineb esimesel puhul 16% ning teisel puhul 34% juhtudel, selgus sisekaitseakadeemias sisejulgeoleku magistriõppe raames läbiviidud uuringust. Mida lühema aja jooksul pärast kuriteo toime panemist alaealist kriminaalse karistamise asemel mõjutatakse ehk hoiatatakse, lepitatakse, suunatakse sotsiaalprogrammidesse või paigutatakse noortekodusse, seda selgemini tajub noor oma rikkumist ning sellele järgnenud mõjutamist.
 
Nagu uuringutulemused näitavad, on pärast 2004. aastal vastuvõetud seadusemuudatust, millega laiendati mõjutusvahendite kasutamise võimalusi, alaealiste poolt toimepandud kuritegude arv vähenenud nii Eestis tervikuna kui ka Pärnumaal.
 
Sisekaitseakadeemia rektor Lauri Taburi sõnul ei tohiks alaealiste kurjategijate puhul põhirõhk olla mitte karistamisel, vaid noore inimese toomisel tagasi ühiskonda. „Efektiivsemaks mõjutamiseks tuleks uuringu tulemustele tuginedes senisest enam kaasata spetsialiste ja lapsevanemaid ning kohaldada rohkem kriminaalmenetluse lõpetamist ja lepitamist. Samuti soovitame uuringule tuginedes kokku kutsuda alaealistega tegelevate ametnike ümarlaud, jagamaks parimat praktikat ja tutvustamaks iga ühe rolli alaealise mõjutamises“ kommenteeris Tabur.
 
Uuring viidi läbi sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku magistriõppe magistritöö „Kuriteo toime pannud alaealiste mõjutamise efektiivsus Pärnumaa näitel (2006-2010)“ raames. Uuringu viis läbi magistrant, Lääne prefektuuri kriminaalbüroo juht Nils Sempelson ning tööd juhendas sisekaitseakadeemia politsei- ja piirivalvekolledži korrakaitse õppetooli juhataja Ülle Vanaisak. Uuring on kättesaadav Sisekaitseakadeemia kodulehel.

Allikas: BNS Lisatud 10. augustil 2011