Mullu 1. septembril jõustunud põhikooli- ja gümnaasiumiseadus tõi endaga kaasa uued õpilasnumbrid hariduslike erivajadustega õpilaste klassidele. Aga nüüd uue õppeaasta eel on näiteks lihtsustatud õppekava alusel õppivate õpilastega koolid probleemi ees - veel praegu pole teada, kui suureks klassid võivad kujuneda.

"Kui enamus koolid said juba kevadel need asjad paika panna, siis meil tulevad õpilased läbi õpilaskomisjonide. Komisjon suvel loomulikult ei tööta - töötab kevadel ja augusti lõpus. Nii et kui näiteks meile tuleb augusti  lõpus õpilasi juurde, siis peame tegema kiired otsused - näiteks jagama klassi pooleks ja võtma tööle uue õpetaja," rääkis Tartu Kroonuaia kooli direktor Ain Ostrat ERR-ile.

Direktor ütles, et nad saaksid uute õpilaste vastuvõtmisest keelduda, aga see pole Kroonuaia koolis kombeks.  Siiski võimaldab kehtiv kord ka sellest olukorrast väljapääsu, rääkis haridus- ja teadusministeeriumi üldharidusosakonna riigikoolide peaekspret Maire Reest.

"Sellisel puhul soovitaksin need klassid lahku lüüa ja põhimõtteliselt on võimalik siis taotleda nende klasside rahastamiseks reservfondidest lisaraha. Lisaraha tuleb sellisel juhul, kui klassis on vähemalt viis õpilast. Kui õpilasi on näiteks 13, siis kenasti jagunevad need klassid 6 ja 7 lapsega klassiks ja see rahastamine on võimalik, kui esitatakse 25. septembriks taotlus reservfondist lisarahastamiseks," selgitas Reest.

Kirjeldatud kord kehtib munitsipaalkoolide kohta. Riigikoolide rahastamise alused on teised ning neid rahastatakse vajaduspõhiselt otse läbi riigieelarve. Reest lisas, et mõjuvatel põhjustel saab moodustada ka veelgi väiksemaid klasse. Samuti on nüüd koolidel võimalik võtta rohkem tööle eripedagooge, selleks on koolidel eraldatud palgafondi lisaraha. Üldreegel tavakoolides on see, et iga kümne õpetaja kohta võiks olla mõni erispetsialist: eripedagoog, logopeed, sotsiaalpedagoog või mõni teine.

Allikas: BNS Lisatud 12. augustil 2011