Seminar oli projekti „Youth Factory of Social Entrepreneurship” esimene etapp: selle korraldamist toetas sihtasutuse Archimedes Euroopa Noored Eesti büroo ning ettevõtmist rahastasid Euroopa Komisjon (programmi „Youth in Action” raames) ja Eesti Hasartmängumaksu Nõukogu.

Viiepäevase seminari peamised teemad olid sotsiaalne ettevõtlus noorsooühenduste tegevuses ning sotsiaalne ettevõtlus kui noorte algatusvõime ja ettevõtlikkuse arendamise vahend.

Harjumaale Nelijärvele kogunesid seminari pidama 19 partnerorganisatsiooni esindajad Eestist, Lätist, Leedust, Saksamaalt, Rootsist, Soomest, Valgevenest, Gruusiast, Moldovast, Ukrainast ja Venemaalt. Mitteformaalse koolitusena toimunud seminari peamine eesmärk olid vahetada sotsiaalse ettevõtluse kogemusi ja panna algus pikaajalisele loovale koostööle.

Väärt kogemused
Sotsiaalne ettevõtlus ei ole mingil juhul imerohi, mis aitaks noorsoo-organisatsioonidel mõnusalt eksisteerida, see on noorteühendustele pigem atraktiivne ja väärikas ettevõtlusinitsiatiivi koolitus, mis võib ühtlasi olla rahaallikas ning samas võimalus leida rahuldust saavutatud ühiskondlikust mõjust. Kogemused ja oskused, mida seminaril osalejad üksteisele jagasid, osutusid väga mitmekesisteks ning äärmiselt huvitavateks.

Nii näiteks tundsid teiste riikide partnerorganisatsioonid huvi Eesti Heateo Sihtasutuse aktsiooni „Teeme ära” saavutuste vastu, samuti huvitas neid Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu kogemus. Valgevenes tegutseb 2009. aastast noorte väikeettevõtluse inkubaator Molodjožnaja Sotsialnaja Služba. Selle organisatsiooni töö tulemusena on praeguseks tekkinud 27 noorteorganisatsiooni ja loodud 110 töökohta. Ukrainas töötab alates 1992. aastast üleriigiline üliõpilaste liit Urban X, mis korraldas uuenduslike projektide konkursi ja juhib programmi „Tuleviku linn”, mille eesmärk on arendada intellektuaalse kapitali turgu, toetada noorsoo-organisatsioonide (ka subkultuursete) initsiatiivi ja jagada infot sotsiaalse ettevõtluse kohta.

Seisukohtade rohkus
Sotsiaalset ettevõtlust mõistsid kohale tulnud partnerorganisatsioonid mõnevõrra erinevalt (kontseptsioon olenes osaleva riigi õigusaktidest ja organisatsiooni enda kogemustest). Näiteks arvas mõni osavõtja, et sotsiaalne ettevõtlus võib toimida ainult projektipõhisena ja sotsiaalfondide toetusel. Teised võrdsustasid sotsiaalse ettevõtluse äritegevusega, olles seisukohal, et sotsiaalse ettevõtte ülesanne on toota kaupu või pakkuda teenuseid, kindlustades sealjuures tööhõivega teatud kindlat sihtrühma, näiteks luues töökohti riskirühma kuuluvatele inimestele. Igal juhul avaldas kokkutulnutele muljet sellisest ettevõtlusest tekkida võiv sotsiaalne mõju.

Äri ühiskonna huvides
Arutluste käigus jõudsid kohalviibinud ühise määratluseni, et sotsiaalne ettevõtlus on äritegevus, mida tehakse ühiskonna heaolu nimel ja mille eesmärk on lahendada sotsiaalseid probleeme. See on ka võimalus tegeleda südamelähedaste asjade ja vabatahtliku tööga ning teenida samal ajal oma organisatsioonile raha.

Kohtumine möödus tihedas ja loovas töös, mille käigus sündis ning õnastati rohkem kui kümme loomingulist ideed. Jõudnud veendumusele, et sotsiaalne ettevõtlus on uuenduslik vahend edukaks tööks noorsooga, sõitsid osalejad laiali siira sooviga teistelt riikidelt saadud kogemusi oma organisatsioonis ellu rakendada.

Ees ootab projekti teine etapp
Tähtis on sotsiaalset ettevõtlust kasutada õigesti. Seepärast ootab partnerorganisatsioone ees projekti „Youth Factory of Social Entrepreneurship: Jobs, Enterprise & Society” teine etapp: see on noorsootöötajate ja noorteorganisatsioonide juhtide koolitus, kus osavõtjad saavad õpetust ning oskusi, kuidas viia ellu eesseisvaid projekte, mille puhul ettevõtlus on ühendatud sotsiaalset laadi ülesannetega.

Etnoweb Eesti
Lisatud 17. augustil 2011