Kõigepealt palun väikest ülevaadet, kuhu on e-raamatukogu tänaseks jõudnud. Kas raamatute laenutus on endiselt tasuta?

Piia Salundi: „Kogu e-raamatute maailm on Eestis ikka veel lapsekingades, kuid areneb tasapisi. Ka meie portaal liigub sinnapoole, et oleks mugav, kiire ja lihtne leida endale head lugemisvara. Kasutajate arv on liginemas 11000-le, raamatute arv 200-le ning erinevaid autoreid on ligi 90. E-raamatutega harjumine on võtnud aega, kuid maailmas üha enam populaarsust koguvad tehnoloogilised seadmed on ka paljusid eestlasi toonud digiraamatute juurde. Kahjuks ei kasva nii hoogsalt pakutavate raamatute arv, sest autoriõigused ja segane seadusandlus on teinud raamatute digiteerimise keerukaks. Näiteks ei peeta e-raamatut seaduse silmis sugugi raamatuks ning seda maksustatakse 20% käibemaksuga erinevalt paberraamatu 9% maksumäärast. Ometi ei peaks ju olema vahet, millisel kujul intellektuaalset omandit, teksti ja pilti tarbitakse. Ka autorid ise ei ole veel väga varmad oma raamatuid digitaalsel kujul avaldama. Kuna peamine õiguste omaja ongi autor, siis ilma tema nõusolekuta ei tohi ühtki teksti internetiavarustesse lekitada, saati siis veel raamatuna pakkuda. Need autorid aga, kes meie portaaliga on ühinenud, on hea meelega jaganud oma teoseid, et avardada raamatute kättesaadavust ka siis, kui poest on raamatud otsas ja raamatukogus olev ainueksemplar pika järjekorra tõttu jääbki lugemata.

Palju online-raamatuid on meil tõesti jätkuvalt tasuta. Kindlasti on tasuta vabavara online-versioonis. Teiste teoste puhul on kõik sõltuv autorist, kuna meie portaalis on autor see, kes oma teoseid tegelikult kas jagab või müüb. Ka müügis olevad raamatud on tegelikult väga soodsad ja iga lugeja, kes maksab raamatu eest, teab, et see raha läheb autorile. Ja kuigi meile kõigile meeldiks saada asju tasuta, on ju aus, kui inimese tööd ja loomingut hinnatakse ning selle eest taskukohaselt ka tasustatakse.“
 
Kui tihti on teie poole pöördunud noored autorid, kes soovivad oma esikteose e-raamatukogus avaldada? Üldse, kas autorid on pigem tõrksad või pigem meelitatud, kui tahate nende teost oma raamatukokku?

Piia Salundi: „Loomulikult on meil ka alustavaid autoreid, kes on oma teoseid meil avaldanud ja ka lugejatelt sooja vastuvõtu leidnud. Kas need autorid aga ilmtingimata just noored on olnud... Poetess Kitaq on rõõmustanud luulesõpru mitme raamatuga, fantaasiakirjanik Leila Tael aga kütkestanud noori põnevate ulmeromaanidega. Loomulikult on neid veel. Need autorid on kõik siiski juba valmis kirjanikud ja lihtsalt vajasid vaid kanalit, kustkaudu lugejani jõuda. Meil on olnud hea meel neile seda pakkuda. Paljude alustavate autoritega on aga see probleem, et mitte kõik neist ei ole küpsed oma teoseid kohe täisversioonis raamatuna avaldama, kuigi lugu võib olla hea. Nii oleme kahjuks mõne noore ja areneva autori raamatu pidanud veel ootele jätma, lootes tulevikus siiski nendegi teoseid enda portaalis näha. Taolistele noortele oleme soovitanud aga just neile kirjasule teritamiseks suurepäraselt sobivat portaali http://www.poogen.ee. Sellest kirjutamishuviliste portaalist on nii mõnigi Eesti tuntud kirjanik lõpuks välja kasvanud, näiteks Sass Henno.

Mis puutub autorite tõrksusesse, siis enamik on pigem umbusklikud. E-raamat oma uute ja teistsuguste võimalustega ei ole veel päris selgesti arusaadav. Kui isegi seadus ei ole e-raamatute suhtes selgel seisukohal, siis kuidas saaksid olla inimesed? Teisalt peame ütlema, et meie autorid on olnud kõik rõõmuga nõus oma teoseid jagama e-versioonis. Ja meil on väga-väga häid raamatuid."
 
Enne, kui laenutada ja lugeda, peavad ju kõik raamatud keskkonda ülesse saama. Palun selgitage natuke tehnilist poolt ja ilmselt teie jaoks kõige töömahukamat poolt.

Piia Salundi: „Inimressurssi on loomulikult tarvis, et raamat paberilt elektrooniliseks vormida, kuid raamatud, mis on kirjutatud arvutiajastul, on enamasti olemas ka juba digitaalsel kujul. Vanemate raamatute puhul, kus eksisteerib vaid paberversioon, tuleb muidugi tehnoloogiat appi kutsuda, aga ei ole veel ilmas paremat programmi, kui inimene ise. Algselt skaneerime tekstid sisse, siis tuleb programmidega tekstituvastus teha, pildid eraldi välja korjata ja seejärel rida-realt kogu tekst uuesti läbi lugeda, sest originaalraamatutes on tekst kas tuhm, kulunud või lihtsalt natuke kahjustada saanud ja paratamatult tekivad digiteerimisel vead. Eks see on ajamahukas küll, aga natuke nagu tore töö ka - saab raamatut lugeda. Ja kui on hea raamat, siis kipub vigade otsimine kohe eriti aeglaselt kulgema, sest lugu tahab ju lugemist.“
 
Miks soovitaksite e-raamatukogu õpilastele ja õpetajatele, miks nad võiksid/peaksid sellele tähelepanu pöörama?

Piia Salundi: „Oma kummutis oleme lausa ühte sahtlisse kogunud kõik raamatud, mis koolile abiks. Need on teosed, mis on paljude õpetajate poolt pandud soovitusliku kirjanduse nimekirja. Kuna meie raamatute tiraažid on piiramatud, ei ole kellelgi vabanduseks, et tema raamatut lugeda ei saa, kuna seda ei ole raamatukogus või poes. Kindlasti on meie portaal seetõttu hea abimees nii õpetajale kui ka õpilasele. Suur osa saadaolevaist teostest kuulub Eesti klassikalisse ja uuemasse kirjandusse. Paraku ei ole veel nii head valikut väliskirjanduse vallas. Kui originaalteos ongi vabavara, kuulub tõlge autoriõiguste alla. Natuke leiab abi ka sellest vallast, nt on meil Merimee „Carmen“, Kafka „Metamorfoos“, Poe „Ronk“ jt.

Õpetajatele võime oma portaali soovitada ka kui head võimalust oma õppematerjalide, konspektide ja käsiraamatute avaldamiseks, et õpilased saaksid neid mugavalt ja kiiresti kätte.

E-raamatu eeliseks on see, et digitaalsesse teosesse saab lisaks tekstile ja pildile lisada ka muud interaktiivset lisamaterjali. Meie meeskonnaga meilitsi ühendust võttes (eraamatukogu@gmail.com) katsume aidata ja lahendusi leida, kuidas oleks parem õppematerjali avaldada, sest eks igal ainel on omad eripärad.“
 
Saan nii aru, et põhimõtteliselt saab e-raamatukogu võimalusi kasutada ka tunnis, näiteks panna arvutiklassis kõik õpilased Indrek Harglat lugema või tuua tekstinäiteid suurele ekraanile. See eeldab loomulikult registreeritud kasutajaks olemist, aga võimalus ju on?

„Tõepoolest on see põhimõtteliselt võimalik. Piisaks ka ju ühest arvutist õpetaja laual ja projektorist, mis teksti valgele ekraanile kuvab. Selline õppevahend teistes ainetes ei ole ju ebatavaline. Miks mitte see ka kirjandustunnis abiks võtta.“
 
Kas teie e-raamatukogu raamatuid saab lugeda ka näiteks mobiilis või muude moekate vidinate vahendusel?

Piia Salundi: „Alates selle aasta jaanuarist oleme hakanud ka tegema allalaetavat e-raamatustandardit epub, mis sobib paljude moodsate tehniliste vidinatega kokku – olgu tegu siis ipadiga, iphone'iga, lugeriga vms. Epub on rahvusvaheline standard ja üks enam levinud allalaetavaid e-raamatute formaate üldse. Kuigi allalaetavad raamatud meil tasuta ei ole, on nende hind erakordselt soodne – hinnad jäävad 99 sendi ja 5 euro vahele. Kui muidu ei saa 99 sendi eest isegi mitte hamburgerit, siis meilt saab väga hea raamatu vaimutoiduseks vabalt kätte. Epub-raamatud on kaitstud sotsiaalse DRM-ga, mida nimetatakse tihtipeale ka eksliibriseks. DRM on lühend Digital Rights Management’ist. Sisuliselt tähendab see seda, et allalaadimise hetkel lisatakse raamatusse teose ostnud inimese nimi, e-post ja copyright-informatsioon, et tõkestada ebaseaduslikku teoste levitamist. Allalaetavad raamatud on mõeldud kasutamiseks ainult ja ainult isiklikuks otstarbeks.
 
Meie meeskond loodab väga, et õpetajad kui ka õpilased leiavad meie portaalis hea sõbra raamatutemaailmas seiklemiseks. Häid lugemiselamusi!“

e-raamatukogu asjatundjalt Piia Salundilt küsis küsimusi Madli Leikop
Vt http://e-raamatukogu.com/