
Kooliaasta alguseni on jäänud mõned päevad. Lapsed naudivad vaheaega veel täiel rinnal, vanemate mõtetes võtab kool ilmselt järjest rohkem võimust, eriti peredes, kus on esimesse klassi minejaid. Kahe lapse ema Kaire Tamm Harjumaalt oli lahkelt nõus omi mõtteid Koolieluga jagama. Seal peres, kus kasvamas ka kahe ja poole aastane väikevend, alustab 1. septembril kooliteed tütar Marta. Muide, samas koolis, kus emagi õppis.
Kaire Tamm: „Marta läheb 1. septembril Oru Põhikooli, mis asub Harjumaal Kose vallas. Koolis õpib 101 õpilast, seega on tegemist mõnusalt väikese seltskonnaga. Koolil on üsna uus võimla ja majaga on ühendatud ka külakeskus, raamatukogu ning postipunkt. Samuti on koolis erinevate huviringide võimalus.
Lapsevanemana arvan sellel koolil olevat mitmeid plusse. Esiteks seesama väiksus. Marta klassi tuleb näiteks 13 õpilast, mis on ju äärmiselt tervislik arv. Siis asukoht. Meie kodust on kool ca 1,5 km kaugusel. Marta hakkab seda maad läbima tõenäoliselt jalgsi või jalgrattaga. Just paras teekond selleks, et kooli jõuda täiesti ärganuna. Martale endale meeldib jutu järgi kõige rohkem see, et klassi tulevad enamuses samad lapsed, kellega ta lasteaiaski viimases rühmas koos käis. Lasteaed, muide, asub kohe kooli kõrval. Niisiis kõik on juba tuttavad. Õpetajagi on eelkooli ajal tuttavaks saanud ning muidugi ka need lapsed, kellega külavahel mängitakse. Minul on kõige selle juures veel väike nostalgiline aspekt, kuna lõpetasin ise sama kooli 1992. aastal.“
Väikekoolil on palju eeliseid
Kas otsustasite kohe Oru Põhikooli kasuks või kaalusite ka muid võimalusi?
Kaire Tamm: „Marta Oru Põhikooli minek ei olnud kindel kuni kevadeni 2010. Just siis kolisime Orusse. Enne seda elasime Tallinnas Mustamäel ning Marta käis Vesiroosi lasteaias. Tõenäoliselt oleks ta läinud Tallinna Saksa Gümnaasiumisse, kuna see oli kohe kodu lähedal. Mulle tundus vastumeelne ja mõttetu hakata last saatma iga päev teise linna otsa ja tagasi. Mõtlesin ka nö eliitkoolidele, aga jutud nende ümber ja tohutud katsed, mida korraldatakse ning mõte (lapse) pidevast olelusvõitlusest pühkisid mul üsna kiirelt need variandid peast. Võib-olla mu ettekujutus ei vasta tegelikkusele, aga tol hetkel tundsin nii. Leian, et kui laps ikka õppida tahab, teeb ta seda ükskõik millises koolis ning ka seanahavedajaid leidub igas koolis. Lapse kooliminek peaks kulgema võimalikult valutult. Niikuinii on see tema jaoks tohutu samm ja milleks tekitada lisapingeid. Olen väga rõõmus, et asjaolud just siis soodsalt kokku langesid, et saimegi enne kooli algust maale kolida.“
Õppimine on rõõm, mured pole jutuks tulnud
Mis on kooliteed alustava lapse mured, mida vanemana olete tajunud? Ja mis on tema ootused, rõõmud seoses õppimisega? Vanema mured ja rõõmud?
Kaire Tamm: „Erilist muret seoses õppetööga pole jutukski tulnud. Marta ilmselt ei oska ka väga midagi karta, tal pole ju sellest rohkemat ettekujutust kui eelkoolis, mis oli kord nädalas. Tema pigem ootab juba kooli algust. Vahepeal, keset suve, oli küll moment, kus ta küsis: "Kas ma ikka pean kooli minema?" Siis me rääkisime sel teemal pikalt ja laialt ning nädal hiljem arvas ta jälle, et oleks ikka tore kooli minna. Tõenäoliselt oli see tingitud sellest, et suvi oli nii mõnus ja mõnda vahvasse kohta polnud veel jõutud minna. Nüüdseks on Marta oma "suvitamised" ära suvitanud ja ootabki rahulikult kooli. Usun, et ka õppetööga saab Marta hakkama, sest lugeda mõistab ta juba kirjatähti ja arvutamine on selge. Teistega arvestada oskab ja samuti enda eest seista. Kella tunneb ka, aga aja planeerimisega jääb teinekord hätta. Aga küll seegi praktika käigus selgeks saab.
Ka mina olen nõuks võtnud mitte ette muretseda, vaid tegeleda probleemidega jooksvalt, siis kui need käes on. Kuna kool ja küla on väikesed, kus kõik kõiki tunnevad, siis pole ka suurt vägivalla/kuritegevuse ohtu. Niisiis on ka koolitee üsna turvaline. Õnnetusjuhtumite eest pole me muidugi keegi kaitstud.“

Sellel pildil Marta veel suvitab, kool tundub kauge tulevik...
Raha hakka koguma jaanuaris
Kas kooliasjad on kõik juba ostetud? Ei küsi küll summat, aga oli see ikka jõuline väljaminek?
Kaire Tamm: „Marta kooliasjad on praeguseks kõik olemas. Väljaminek oli meie jaoks tõepoolest märkimisväärne. Hakkasin vaikselt juba augusti alguses ringi vaatama, mida pakutakse, millise hinnaga jne. Tagantjärele võin öelda, et liiga vara pole mõtet asju valmis osta. Tänapäeval on ikka kõike kogu aeg saada ja riideid-jalatseid niikuinii väga palju varem valmis osta ei saa. Mine tea, kui palju veel viimaste augusti nädalatega sentimeetreid juurde viskavad. Samuti tehakse päris häid "viimase hetke" pakkumisi. Pigem on mõistlik näiteks jaanuarist hakata iga kuu veidi raha kõrvale panema. Või lapse nõusolekul lasta talle sünnipäevaks koolitarbeid kinkida. Meie just nii tegimegi. Sellega seoses mõtlesin, et miks omavalitsused seda koolitoetust ometi augustis eraldada ei võiks...“
Kaire Tammelt küsis küsimusi Madli Leikop



