Kutsekoolide eksamitulemused olid viimaste aastate parimad


Avaldaja:Kristi Semidor30. August 2011

Märksõnad:

Kategooriad:Täiendusharidus

Kutsekoolide eksamitulemused on saavutanud viimaste aastate parima tulemuse, viimase nelja aastaga on aga kutseõppeasutuste keskmine eksamihinne tõusnud ligi neli punkti, vahendab BNS ajalehte Eesti Päevaleht.

Mullustel riigieksamitel saavutasid kutseõppeasutuste õpilased viimaste aastate kõrgeima tulemuse, keskmiseks eksamihindeks oli 40,96punkti. Eksamikeskuse üldhariduse ja õppekavade osakonna nõunik Einar Rull ütles, et tänavuste riigieksamite tulemuste kokkuvõtmise järeloli just kutsekoolide taseme jätkuv tõus tema jaoks üheks kõige suuremaks ja rõõmsamaks üllatuseks.
 
Eriti hinnatavaks teeb tulemuse see, et kutseõppuritel on riigieksamite sooritamine vaba, kirjutab Eesti Päevaleht. Eksamikeskuse kutsehariduse osakonna juhataja Kaie Piiskop selgitas, et vabatahtlikke riigieksameid valitakse varasemast teadlikumalt, sest õpilastel on motivatsioon minna edasi õppima ja nad panustavad hea tulemuse
 
Kutseõppeasutuste riigieksamite keskmised tulemused tõusid võõrkeeltes, riigikeeles, bioloogias, ühiskonnaõpetuses, geograafias, eesti ja vene keeles (kirjandis). Kerge langus oli matemaatikas, kuid umbes sama palju (2,19 punkti) langes matemaatika tulemus ka gümnaasiumides. Kõige enam tõusid riigikeele eksami tulemused, mille maksimumtulemused ulatusid mitmes koolis kõrgemale kui 90 punkti. Nii informaatika ja arvutustehnika kooli kui ka Tallinna polütehnikumi tulemused ulatusid keskkoolide keskmise tasemeni, kirjutab Eesti Päevaleht.
 
Kaie Piiskop selgitas, et üksv paranenud tulemuste põhjustest on kindlasti aasta-aastalt kasvav kutsehariduse populaarsus. „Populaarsematele erialadele on kutseõppeasutustes suured konkursid, mistõttu võime väita, et kutseõppeasutustesse sisse saanud on järjest paremate teadmistega. Olulist rolli on siin mänginud karjäärinõustamine – õpilased on hakanud teadlikult oma karjääri planeerima ja kutseõppesse suhtutakse kui heasse baasi edasiõppimiseks,” mainis Piiskop.
 
Positiivse tegurina tõi ta välja ka kutsekeskhariduse õpilaste võimaluse omandada lisaõppeaasta raames täiendavalt üldharidusaineid täiskasvanute gümnaasiumis.

Allikas: BNS Lisatud 30. augustil 2011

Haridus- ja Noorteamet