Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo sõnul loetakse üliõpilane vajadustepõhise õppetoetuse määramisel tema vanemate leibkonna liikmeks.
 
"Päris niimoodi ei tööta see süsteem kuskil maailmas, et 18-aastane noor moodustab iseseisva leibkonna ja siis peab riik kõiki noori ülal pidama kuni nende ülikooliõpingute lõpuni," ütles Aaviksoo teisipäevasel pressikonverentsil vastates ajakirjanike küsimustele. Aaviksoo hinnangul tekib vajadusepõhise õppetoetuse saamise õigus umbes neljandikul tudengitest.
 
Aaviksoo tutvustas esmaspäeval Tartu ülikooli õppeaasta avaaktusel lühidalt vajaduspõhist õppetoetuste süsteemi, mille kohaselt tekib tudengil õppetoetuse saamise õigus siis, kui tudengi iga leibkonnaliikme sissetulek jääb alla miinimumpalga.
 
Miinimumpalga suuruseks on praegu Eestis 278 eurot, seega ulatuks vajadutepõhine õppetoetus 139 euroni. Kui vanemate leibkonna sissetulek leibkonnaliikme kohta on suurem, siis tudengil vajadusepõhise toetuse saamise õigust ei ole.
 
Tänavu saab kõrgharidust omandav üliõpilane taotleda 55,93 euro suurust põhi- ja 28,13 euro suurust täiendavat toetust kuus.


Haridus- ja Teadusministeerium
Lisatud 30. augustil 2011