Arvuti kasutamise oskus omandatakse läbi ainetundide
Gustav Adolfi Gümnaasiumis on tuhande õpilase kohta kaks arvutiklassi. Mitte just palju, eriti kui mõelda uuele õppekavale, mille järgi tuleb tundides ning kodutöid tehes aina rohkem arvutit kasutada. Üks arvutiklass on tundide läbiviimiseks, lisaklass seati sisse „koridori“ – just seal saavad õpilased käia vajadusel kodutöid tegemas. Kui alguses oli arvutiklassi kasutus õpetajate seas üsna harv, siis tänaseks on nii arvutiklass kui ka lisaklass pidevalt täis broneeritud. Aktiivsemad klassi kasutajad on matemaatika, keemia, inglise keele, aga ka eesti ja vene keele õpetajad. Eelmise aasta lõpus avastasid arvutiklassi ka muusikaõpetajad – tõesti, võimalusi, mida arvutis teha, on tohutult. Tuleb vaid üles leida. Ja siin tuleb appi haridustehnoloog.

Tallinna Haridusamet on võimaldanud koolidele tavapärase MS Office’i paketi, muus osas püütakse tarkvara kasutamisel säästlikult läbi saada ning võimalikult palju vabavara kasutada. Koolis pole ametlikku poliitikat ka õppekeskkondade valikul, haridustehnoloog soovitab keskkonda vastavalt õpetaja vajadustele (nt VIKO 4.-12. klassis, Moodle 12. klassis, Vikid 6.-9. klassis ja ajaveebid 5.-12. klassis).

Koolis pole eraldi arvutiõpetuse tunde, mis toob endaga kaasa nii head kui ka halba: õpetajad tunnevad uue õppekava tõttu „sundi“ aeg-ajalt arvutiklassis tunde läbi viimas käia, teisalt tekib küsimus, kas õpilased omandavad ikkagi läbi aineõppe vajalikud arvutioskused. Sügisel on GAGis plaanis gümnaasiumiõpilaste seas läbi viia uuring selgitamaks, kas arvutiõpetuse tundideta õpe on ennast õigustanud.

Arvutiõpetus GAGi algklassides
Allakirjutanule avaldas kõige enam muljet Gustav Adolfi Gümnaasiumi algklassiõpetajate sihipärane tegutsemine õpilaste arvutikasutamise oskuste arendamisel. Algklassides avati 2007. a. B-klassina matemaatika-muusika õppesuund. Algklassiõpetajaid suunab ja toetab GAGi haridustehnoloog. 

1.-3. klassini toimub arvutiklassis üks rühmatund nädalas, 4. klassis on tund tervele klassile. Tunnis omandatakse elementaarsed arvutialased oskused, tutvutakse erinevate programmidega. Läbivateks teemadeks on internetiturvalisus ja autoriõigused. Matemaatika-muusika õppesuunal õpetav Kristi Saarpuu rõhutas, et nende õpilased saavad kiiresti selgeks kontolt väljalogimise tähtsuse ning kasutatud piltide autoritele viitamine on elementaarne, ka ei kiputa oma paroole kergekäeliselt sõpradele jagama. 

Töökeskkonnana kasutavad klassiõpetajad vikit, kuhu koguvad klasside kaupa tunnikavasid ja linke. Nii on vajadusel lihtsam ka kolleegi asendada – tunni käik on vikis kenasti kirjas. Programmidest, mida algklassides eelistatakse kasutada, toodi esile õppemängud Sebran, GCompris ja Childsplay, multimeediaprogrammidest ArtRage, Drawing for Children, Audacity, IrfanView, http://paint.net ja PhotoStory ning kõiksugu veeb 2.0 vahendid. Programmeerimist – jah, programmeerimist õpitakse algklassides tasulise Drape ning vabavara MSWLogo abil.

Et ei jääks muljet, et GAGi algklassiõpilasi arvuti tagant ära ei lastagi, siis nimetaks selguse ja lihtsuse huvides ära üldised arvutikasutamise oskused, mida vastavalt klassile omandatakse: 1. klassis logimine, hiir ja klaviatuur, salvestamine; 2. klassis konto loomine, riistvara kasutamine; 3. klassis e-kiri ja riistvara kasutamine; 4. klassis erinevad failitüübid (heli, pilt, video jt) ning riistvara kasutamine. Alustatakse lihtsamast teksti- ja tabeltöötlusest (nt suur ja väike algustäht, klassi nimekirja trükkimine, 3.-4. klassis püütakse klassikaaslaste nimekirja tähestiku järjekorras töötlema hakata, uuritakse üksteise lemmiktoite ning tehakse selle põhjal statistikat jne), õpitakse tegema esitlust MS PowerPoint programmiga, kasutatakse arvutigraafika programme (Drawing for Children, ArtRage jt).

Programmeerimiseks kasutatakse 1.-2. klassis programmi Drape. Õpetaja Kaja Belialsi sõnul on tegemist kujundipõhise programmeerimisega – õpilasel tuleb geomeetrilisi kujundeid paigutada erinevatesse kohtadesse, neid värvida jne. Õpetaja annab õpilasele valmis pildi, mille järgi peab sarnase looma, hiljem osatakse kujundeid juba enda soovi järgi paigutada. Alates 3. klassist hakatakse kasutama vabavaralist programmi MSWLogo, kus tuleb selleks, et kilpkonn vm liikuma hakkaks, õppida käsureale käsklusi kirjutama.

4. klassi lõpus on Kristi Saarpuu hinnangul õpilaste arvutialased oskused väga head. Neile meeldivad arvutitunnid, kus mänguliselt tehakse tegelikult tõsist tööd. Ka Belialsi sõnul toetab arvutikasutus kõikides ainetes õpitut ning õigustab ennast algklassides täielikult. Õpilased osalevad juba aastaid peastarvutamise võistlusel Pranglimine ning World Math Day. Nad on Saarpuu ja Belialsi hinnangul teadlikud arvutikasutajad, kes oskavad end paremini ka võimalike ohtude eest kaitsta.

IKT eesti keele ja kirjanduse tunnis
Miks peaks eesti keele tunnis arvutit kasutama, küsis GAGi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Anu Kell ning vastas ise: lisaks sellele, et see laiendab õpilaste silmaringi, võimaldab arvuti tunde huvitavamaks teha ja anda õpilastele lahendamiseks teistsuguseid ülesandeid kui tavalises klassiruumis. Vähem tähtis pole seegi, et läbi ainetunni õpib ka korrektset keelekasutust arvutit kasutades (näiteks e-kirjade kirjutamisel). Õpilased kipuvad arvama, et geograafiatunnis võib komad unustada, neid hoitakse eesti keele õpetajate jaoks…

GAGi õpetaja Anu Kell eelistab õpilastega töötada osaliselt suletud keskkonnas VIKO, kuhu loodud vastava klassi kommuuni (ehk ühe klassi) piires avatud materjalid on kõigile asjaosalistele nähtavad. Õpetaja leiab, et sellises keskkonnas töötamine on heaks eeltööks enne avatud keskkondade juurde minemist. Õpilased õpivad oma mõtteid paremini kontrollima – õpitakse analüüsima kui isiklikke seiku sobib kogu klassile avaliku loovtöö puhul kirjeldada. Jõudlus ja kiirus on arvutis töötades õpilaseti väga erinev, nendib Anu Kell, alati peab olema varuks hulk lisaülesandeid kiirematele. Õpetaja loodab, et arvutiklassis õpitu jääb õpilastele külge ning kui edaspidises elus pole raamatu kujul ÕS-i käepärast, osatakse internetist õigekeelsussõnaraamat vajadusel üles leida.

Õpetaja Inga Laidna armastab oma õpilastega kasutada avatud keskkondi, ajaveebe. Nii loodab ta õpilastele tutvustada ühte võimalikku keskkonda, mille abil arvutit töövahendina kasutama õppida. Inga Laidna on ajaveebidega töötanud juba kuus aastat ning tal on veebipäevikutega töötamise plussidest lausa nimekiri koostatud: innustab õpilasi rohkem kirjutama, annab võimaluse oma loomingut avaldada, õpetab avastama internetis leiduvaid võimalusi, õpetab oma arvamust avaldama, õpetab hindama turvalisuse riske interneti kasutamisel. Klaviatuuril klõbistamine meeldib õpilastele kindlasti rohkem kui vihikusse kirjutamine, on Laidna kogenud.

Inga Laidna tunnisüsteem näeb välja selline: ühe korra nädalas on 6.-8. klassi õpilastega planeeritud tund arvutiklassis (hiljem võib käia ka näiteks 2 korda kuus, kui süsteem selge ja saadakse kodus ise hakkama), iga õpilane teeb algatuseks oma veebipäeviku (õpilastel on luba need ilma perekonnanimeta teha), õpetaja teeb klassi veebipäeviku, kuhu lisab ülesandeid. 

Õpilastel tuleb üksteise loovtööde kohta ka kriitikat kirjutada – nad on suured kritiseerijad, aga ei jää ka kiidusõnadega kitsiks, teavad õpetajad. Leitud vead tuleb ka internetitekstides ära parandada, siin järeleandmist ei ole.

Eks veebikeskkonnas töötamise ettevalmistus nõuab õpetajalt väga palju aega, nõustuvad nii Anu Kell kui ka Inga Laidna, aga lohutavad ka: pärast tekib juba ülesannete ja materjalide kogum ning kogemusigi tuleb juurde. Eesti keele õpetajad üritavad suunata õpilasi leidma internetist kasulikku (selle suure hulga kahjuliku kõrvalt).

Linke: GAG eesti keel, Netvibes, Blogger. 

Kunstitunnid IKT kaasabil
Õpetaja Marju Liidja sõnul ei asenda arvuti kindlasti maalimist ega joonistamist, küll aga võib kunstitundi rikastada. Kunstiõpilastega üritab Marju Liidja 2-3 korda aastas arvutiklassi minna. Põhikooli kunstitunnis on tore kasutada mõnd lihtsat arvutiprogrammi uue teema või mõiste seletamisel (näiteks sõnamosaiik või Sumopaint), arvutiklassis tunde läbi viies võiks tutvuda erinevate joonistamise, maalimise ja kujundamise programmidega (nt. PaintNET, ArtRage, õpilaste lemmik – graafikaprogramm Scribbler, videoprogramm Windows Movie Maker). 

Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilased teavad õppeaasta algusest peale ülesannet, mis neil grupitööna kunstiõpetajale esitada tuleb: filmiklipid teha ja kokku panna. Tänaseks on tehtud temaatilisi filme juba kolm aastat, teemadeks: „Märka kunsti enda ümber“, „Kui kool oleks kunst“ ja „Kooli võimalused“. (Näiteid - 1, 2).  

Gümnaasiumiastmes on kunstiõpetuse üks oluline osa ka kunstinäituste külastamine. Õpetaja väljapakutud näitustelt tuleb valida paar teost, millele õpilane peab kirjutama retsensiooni. Õpilaste abistamiseks on koostatud suur hulk küsimusi, mis aitavad kunstiteoseid lahti mõtestada.

Õpetaja Marju Liidja kodulehekülg.
 

GAGi IKT seminaril kuulis veel hulgaliselt näiteid, kuidas IKT aineõpetusse integreerida
Näiteks rääkisid Henrik Salum ja Valdur Parašin oma rahvusvahelise koostöö kogemusest SA Archimedese programmis Comenius ning Tiigrihüppe Sihtasutuse koordineeritavas programmis eTwinning/Sõpruskoolid Euroopas.

Keemiaõpetaja Martin Saar tutvustas elektroonset testimist – valikvastustega keemiaküsimusi põhikoolile ja gümnaasiumile. Saare loodud elektrooniliste keemiatestide kogumik on mõeldud õpilastele iseseisvaks harjutamiseks kontrolltöödeks valmistumisel – vahetu tagasiside oma oskustele aitab teemat paremini omandada.

Keemiaõpetaja Katrin Soika tegeleb oma doktoriõppe raames animatsioonide kasutamisega keemia tundides – kuidas animatsioonid mõjutavad keemia õpetamist, õppimist ja mõistmist. Tulevikus saab tema uurimuse tulemustest lugeda ka Koolielu vahendusel.

Õppematerjali loomise vaevadest ja rõõmudest rääkisid kehalise kasvatuse õpetaja Martin Salong ja muusikaõpetuse õpetaja Ly Tammerik. Materjalide „Jalgpallireeglid“ ning „Esimesed sammud plokkflöödiga“ sünnilugudest kirjutame õppeaasta jooksul ka Koolielu portaalis.

Võõrkeeleõpetajad Caterina Kosk, Merike Volar ja Tamara Smirnova tõid näiteid sellest, kuidas kasutada internetti võõrkeelte õpetamiseks. Näiteks on vajalikud lingid kogutud wikisse, mida on mugav arvutiklassis kasutada.

Ühed aktiivsemad arvutiklassi kasutajad on matemaatikaõpetajad, kelle tegemistest andis ülevaate Tiina Napsep.

Päev jätkus praktikumidega
Pärastlõunal jätkusid praktikumid, kus õpetajad Henrik Salum, Kristjan Salum, Inga Laidna, Anu Kell ja Juta-Tiia Mägi õpetasid huvilistele sündmuste planeerimise ja küsitluste korraldamise abilist Doodle, ideekaartide loomise keskkonda Spicynodes, märksõnapilvede loomise keskkonda Wordle, idee- ja mõistekaartide ning esitluste loomise programmi VUE ja esitluste koostamise programmi Prezi kasutamist.

Jõudu-jaksu Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpetajatele järgmistelgi õppepäevadel oma kogemuste jagamiseks!
Head alanud kooliaastat kõigile õpetajatele ja õpilastele!

Kristi Semidor, Koolielu
Lisatud 1. septembril 2011