Augusti lõpus kooskõlastusringile saadetud eelnõu kohaselt saab haridus- ja teadusministeerium uuest aastast neljanda asekantsleri ning ära kaovad kõik 19 talitust ehk osakonnast madalamat struktuuriüksust, vahendab BNS ajalehte Postimees.
«Reformi ettepanek tuli kantslerilt ja mul on selle üle hea meel – ministeerium muutub vähem bürokraatlikuks ja lisandub võime hariduselu pikema aja peale ja säästlikumalt planeerida,» ütles haridusminister Jaak Aaviksoo Postimehele.
Määruse seletuskirja kohaselt vajab ministeerium senisele lisaks planeerimise asekantslerit. «Mitmed lahendused valitsemisala osas on pikaajaliselt läbi mõtlemata,» põhjendas kantsler Janar Holm vajadust uue alluva järele. «Praegu on mõte ressurssi ja planeerimist puudutavad osakonnad ühte kimpu tuua, et oleks teadlik koordineerimine tipptasemel, et kõrgel tasemel oleks hea partner ka riigikantseleile ja rahandusministeeriumile.»
Nii läheb osa seni kantsleri vedada olnud ülesannetest uue asekantsleri alluvusse ehk ressursside planeerimine, strateegiliste eesmärkide seire, valdkonna andmebaaside töö ning vara valitsemise koordineerimine.
Sama määrus reguleerib ka rahvusarhiivi riigikantselei alluvusest haridusministeeriumi ja konkreetsemalt kantsleri vastutusalasse tulemise. Holmi sõnul tähendab see küll talle lisakoormust ja –vastutust, kuid asekantsleri ametikoha loomist see ei mõjutanud.
Ühe põhimõttelisema muudatusena kaob haridusministeeriumis ka üks juhtimistasand – talitused. Seletuskirja kohaselt on ministeeriumis nii vähe töötajaid, et talitused pole põhjendatud. Nende kaotamisel saab seletuskirja koostajate teatel kasutada osakonna sees paindlikku töökorraldust, mis praegu on raskendatud. «Talituste tasandi kaotamisel moodustatakse osakondades vastavalt vajadusele osakonnajuhataja asetäitjate ametikohti,» seisab dokumendis.
Haridus- ja teadusministeeriumil on hetkel 15 osakonda, mille alluvuses 19 talitust.
Seoses talituste kaotamisega lisandub struktuuri kaks osakonda. Esiteks jaguneb avalike ja välissuhete osakond avalike suhete osakonnaks ning Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakonnaks. Teiseks, üldosakonna personalitalitus muutub personaliosakonnaks.
Struktuurimuudatuseks ministeerium riigieelarvest lisaraha ei küsi, ka sealsete töötajate arv jääb samaks. Kelle ametikoht asekantsleri oma loomise tõttu kaob, see jääb Holmi sõnul antud ametikohale asuva inimese lahendada.
Allikas: BNS, Postimees Lisatud 6. septembril 2011



