Möödunud õppeaastal pakkus Koolielu e-kursuseid „Digipildid koolielus“, „MP3 koolielus“ ja „Internetiturvalisus koolielus“ ning õppimisüritusi „Animatsioon“, „Koostööprojektid õppetöös“, „Mõtlemismängud on mõnusad“, „Uurimistöö vormistamine“, „Õpime mängides“, „E-raamatud“. 537 inimest kokku registreerusid, lõpetajaid oli õpetajate seas 325, neist 70 käis kursustel korduvalt.

Tiigrihüppe SA haridustehnoloogi Ingrid Maadvere sõnul meeldib õpetajatele sellisel viisil õppida, kus aeg ja koht pole määravad. „Sügisel sai loodud kursus „Digipildid Koolielus“, kus osales õppeaasta jooksul 81 õpetajat. Kevadel lisandusid kursused „MP3 Koolielus“ ja „Internetiturvalisus Koolielus“. Kursused on praktilised, kestavad 6-7 nädalat, on üldhariduskooli õpetajatele tasuta ning õpetajad saavad õpitut kohe integreerida õppetöösse. Lõputööna tulebki reeglina esitada midagi, mis on tehtud juba koos õpilastega. Ka sel õppeaastal jätkuvad e-kursused Koolielus ja kindlasti lisandub ka uusi põnevaid kursuseid,“ sõnas Ingrid Maadvere.

Selle õppeaasta e-kursuseid ja õppimisüritusi vaata http://koolielu.ee/pg/info/readnews/130709

Tartu Jaan Poska Gümnaasiumi haridustehnoloog Merike Hein, mis ajendas teid igast kursusest/õppimisüritusest osa võtma? Ja mis on tulemused?

Merike Hein: „Eelmisel kevadel lõpetasin ülikooli kahel magistri erialal – infotehnoloogia ja informaatika õpetaja. Tekkis vaba aega. Sügisel tegin teoks oma ammuse plaani võtta osa erinevatest infotehnoloogilistest kui ka käsitööga seotud koolitustest. Käsitöö on kujunenud aastatega minu hobiks.

Haridusportaal Koolielu andis võimaluse kursustest veebi vahendusel osa võtta. Erinevad koolitused andsid möödunud õppeaastal suure tõuke muutmaks arvutiõpetuse tunnid õpilastele veelgi vastuvõetavamaks ja õpihimu tekitavaks. Samuti sain suhelda ka teiste osavõtjatega (õpetajatega) - kuulata ja jagada kogemusi. Iga koolituse lõpus tekkis tahtmine osa võtta järgmistest taolistest üritustest. Tänu positiivsele tagasisidele kutsusin ka kolleege osalema. Tekkis kambavaim.

Koolielu õppimisüritusi ja kursusi oli kokku üheksa, millest mõne teemaga olin varem kokku puutunud kaudselt. Seega enamasti sisaldasid koolitused minu jaoks ikka midagi põnevat ja huvitavat. Sai kinnistatud eelnevaid teadmisi kui ka ammutatud uusi."

Kas ajapuudus ei seganud? Või on vastupidi - e-kursus aitab aega kokku hoida?

Merike Hein: „Paljud ütlevad, et õpetajal ei jätku aega osa võtta tema erialale mõeldud täiendkoolitustest. Mingil hetkel peaks ta ka puhkama. Mina arvan, et õpetaja peab olema väga hea aja planeerija. Iga sekund on arvel.

Minu eelmise õppeaasta töökoormus oli piisavalt väike ja nii oli mul võimalus osaleda. Samas võin öelda, et kui olnuks ka vastupidi, oleks ma kindlasti osa võtnud igast koolitusest, sest juba lühend e- ütleb kõik. Nõustun täiesti väitega, et e-kursus aitab aega kokku hoida. Koolielu koolituste üleehitus oli juba selline, mis andis õpetajale võimaluse ülesanded õigeaegselt esitada ja samas tegutseda n-ö omas tempos. Kes kõike teeb, see palju jõuab."

Mis üheksast enim meelde jäi, mida olete saanud praktilises töös kõige rohkem kasutada?

Merike Hein: „Kõige eredamad mälestused on nii digipiltide, mp3-e kui ka animatsiooni kursustelt. Seega, kui tahate teada, milline kõige enam meeldis või meelde jäi, siis jään vastuse võlgu.

Oma õppetöös olen saanud kasutada kõigi 9 kursuse raames tehtud materjale. Lisaks õpetanud ka õpilasi neid kasutama. Noorematele õpilastele meeldis kõige enam animatsioonide koostamine ja õpimängude mängimine, vanematele e-raamatute koostamised. Uurimustööde ja referaatide vormistamise kursus läks ka asja ette, sest kursuse käigus saadud teadmistega sain aidata ka oma uurimustöö juhendatavat. „Koostööprojektid õppetöös“ andis võimaluse siduda kahe kooli õpetajad ja luua väike, kuid edasi arendatav projekt.

Oma uues ametis – haridustehnoloogina – saan ma saadud teadmisi oma kooli õpetajatele näidata ja julgustada neidki samadest koolitustest alanud õppeaastal osa võtma."

Olete nüüd koolis haridustehnoloog. Mis on tööülesanded, mida uus amet tähendab?

Merike Hein: „Arvan, et praegusel digiajastul ei suuda õpetaja oma õppetöös toime tulla ilma arvutita. Õpetajale on vaja kõrvale inimest - haridustehnoloogi, kes aitaks tal leida oma tundide sisustamiseks vastavaid infotehnoloogilisi vahendeid, mida internetis leidub päris palju.

Haridustehnoloogina on minu peamised ülesanded seotud ikka õpetajatega – nõustamine, abistamine, koolituste läbiviimine, uute IKT võimaluste vahendamine jne. Eesmärk on viia õpetajad ühele tasemele arvutialaste teadmiste poolest. Samuti tahaks e-õpet populariseerida. Plaanis on e-õppekeskkond Moodle suuremas perspektiivis kasutusele võtta ja viia läbi vastav koolitus. E-õppe vormis loodud kursused aitavad õpetajatel oma tööd süstematiseerida ja annavad võimaluse leida lisaaega kas või täiendkoolitusteks. Samuti loob võimaluse ka õpilastele (puudutud päevase töö järeleõppimine jne).

Minu töö ei ole olla mitte ainult haridustehnoloog. Sügisest hakkan andma ka õpilastele valikkursusi nagu informaatika ja veebidisain. Kevadel lisandub reaalsuuna õpilastele ka rakenduste loomine ja programmeerimise aluste kursus. Seega löön kaasa mitmel rindel."

Kuidas julgustaksite neid, kes arvavad, et e-kursus on midagi arvutifännide jaoks? Millega tuleb arvestada, kui e-kursusega alustatakse?
 
"Nagu koolis – iga valikaine, mida valitakse, peab meeldima või huvitama. Ja kui see on kord valitud, tuleks see ka lõpuni viia. Enesekasvatus peab tugev olema. Soovitan planeerida oma aega. E-kursused võimaldavad seda. Ei tasu karta, et kursused või õppimisüritused on keeruliselt üles ehitatud. Ma leian, et need on piisavalt lihtsad. Usun, et koolitus tõstab õpetaja enesetunnet. Lisaks võimaldavad uued teadmised õpetaja taset näidata.

Tagasivaatena toimunud koolitustele võin öelda, et mulle meeldis, et kursuse/õppimisürituse läbimiseks oli ülesande jaoks antud nädal. Oli võimalik lahendama asuda mulle sobival ajal. Ühest päevast või isegi mõnest tunnist piisab, et ülesanne või ka rohkem lahendada.

Hiljutisel Tiigrihüppe suveseminaril räägiti eelmisel õppeaastal osalenutest. Leidus tõesti palju neid, kes katkestasid. Võib-olla jäetakse pooleli sellepärast, et mõeldakse kursus või ülesanded enda jaoks suureks. Töökoormus kasvab ja pole seda natukestki aega. Motivatsiooni puudus. Sihikindlus. Kes teab? Samas, kui ollakse tööga juba alustanud, peaks ju tekkima innustus või tahe asi lõpuni viia. Iga algus on raske ja alustamine on juba pool võitu."

Kas plaanite ka algaval õppeaastal Koolielu kursustest osa võtta?

Kindlasti plaanin oma tihedasse graafikusse Koolielu kursused paigutada. Koolitustekalendrit vaadates paistab jällegi üheksa huvitavat uut kursust/õppimisüritust tulevat.

Haridustehnoloog Merike Heinale esitas küsimusi Madli Leikop