Koolielu küsimustele vastab asutajaliige ja Tallinna Ülikooli informaatika instituudi teadur Mart Laanpere.

Miks on vaja haridustehnoloogide liitu, mis on EHTL-i tegevuse eesmärk?

Mart Laanpere: „Igal tunnustatud elukutsel võiks ju olla oma kutseliit, kes kannab hoolt kutsestandardi koostamise, ameti-identiteedi kujundamise, kutse-eetika määratlemise ja järelkasvu tagamise eest. Kuigi veel 10 aasta eest polnud Eestis ühtegi haridustehnoloogina töötavat inimest, on neid praeguseks juba mitukümmend. Tulevikus võiks igas koolis infojuhi asemel olla haridustehnoloog, kuna tehnoloogia (nt tahvelarvutid, e-õpikud, e-õppekeskkonnad) hakkab igapäevases õppetöös üha olulisemat rolli mängima ja professionaalse haridustehnoloogi toeta ei pruugi õpetajad muutustega sammu pidada. Haridustehnolooge on kindlasti vaja ka ülikoolidel ja koolitusfirmadel, aga ilmselt tekib vajadus nende järele ka teiste suuremate ettevõtete ja riigiasutuse personaliarenduse osakondades.
Haridustehnoloogi peamised ülesanded on õppetöös kasutatavate digitaalsete seadmete, õppematerjalide ja keskkondade arendamine ja haldamine oma organisatsioonis. Lisaks nõustab haridustehnoloog oma kolleege (õpetajaid, õppejõude, koolitajaid ja juhtkonda), aga ka õppijaid tehnoloogiliste vahenditega rikastatud õpikeskkonna loomisel ja kasutamisel. Professionaalne haridustehnoloog on võrdselt pädev nii kaasaegses pedagoogikas/andragoogikas kui ka infotehnoloogiliste lahenduste juurutamises ja kasutamises.“

Kas haridustehnoloogid koolituvad ja tekivad praegu ise?

Mart Laanpere: „Eestis leidub mitmeid inimesi, kes omandasid haridustehnoloogia valdkonnas magistrikraadi Hollandis või Austraalias siis, kui Eestis selleks veel võimalused puudusid. Aga juba 2001. aastal käivitus Tallinna Pedagoogikaülikoolis magistriõppekava "Multimeedium ja õpisüsteemid", mille ligi 100 vilistlast võib lugeda esimesteks Eestis koolitatud kõrgharidusega haridustehnoloogideks. Eelmisel aastal muutsime selle õppekava juba ametlikult haridustehnoloogia magistriõppekavaks. Nii mullu kui ka tänavu võtsime vastu 12 uut haridustehnoloogia magistranti riigieelarvelistele õppekohtadele, huvi uue eriala vastu kasvab. Oleme Primuse programmi toel välja töötanud ka lühema haridustehnoloogia täiendõppe mooduli õpetajatele ja koostöös BCS Koolitus AS-iga ka 40-tunnise täienduskoolituskursuse.
Ka Tartu Ülikool on sarnasel teel, plaanides luua koolikorralduse magistriõppekava juurde kolmanda spetsialiseerumisvõimalusena haridustehnoloogia õppesuuna.“

Hinnanguliselt, kui palju meil töötab koolides haridustehnolooge?

Mart Laanpere: „Täpsemat peade loendust pole keegi seni veel ette võtnud, hinnanguliselt võiks neid olla ligi 30. Enamik neist töötab praegu veel ülikoolides, rakenduskõrgkoolides ja kutsekoolides, aga ka koolid on hakanud haridustehnolooge värbama. Näiteks on oma haridustehnoloog olemas Tallinna Reaalkoolis, Gustaf Adolfi Gümnaasiumis ja Lilleküla Gümnaasiumis.“

Arvutiõpetaja, infojuht, haridustehnoloog - kas üks ja sama?

Mart Laanpere: „Kindlasti mitte. Juba siis, kui infojuhid koolidesse tekkisid, sai selgeks vaieldud, et arvutiõpetaja ja infojuhi ameti ühitamist tuleks vältida. Väikese koolis, kus arvutiõpetajale tööd piisavalt ei leidu, võib küll sama inimene töötada poole ajast ühes ja ülejäänud aja teises rollis, kuid tegemist on siiski erinevate elukutsetega. Infojuhid kippusid aga paljudes koolides muutuma lihtsalt IT-tugiisikuteks ja seda teenust oli tihti mõistlikum omavalitsusel väljast sisse osta korraga kõigile allasutustele. Samas tekitas e-kooli, VIKO, Moodle'i ja muude Tiigrihüppe SA koolitustel propageeritavate veebipõhiste keskkondade kasutuselevõtt koolides vajaduse teistsuguse haridusega spetsialisti järele kui seda on üks keskmine infojuht. Probleeme oli ka infojuhtide professionaalse arenguga - valdav osa neist ei omanud sellealast kõrgharidust, TPÜ magistriõppekava "Informaatika õpetaja, kooli infojuht" aga kannatas kroonilise huvipuuduse ja alatäitumuse all. Seega on haridustehnoloogide ameti ja koolitusvõimaluste ilmumine õigeaegne ja vajalik.“

Eesti Haridustehnoloogide Liit on loodud, mis on järgmised sammud?

Mart Laanpere: „Järgmisteks sammudeks on liikmeskonna kasvatamine (nii kvantitatiivses kui kvalitatiivses mõttes), endast ühiskonnas märku andmine, kutsestandardi loomine, õpetajate haridustehnoloogilise pädevusmudeli väljatöötamine ja kinnitamine koostöös Tiigrihüppe SA, Õpetajate Liidu ja Eesti Infotehnoloogia Sihtasutusega. Seejärel võtame ette kontaktide loomise analoogiliste organisatsioonidega välismaal, kutset omistava asutuse staatuse taotlemise Kutsekojalt ning konverentside/seminaride korraldamise.“

Vt ka http://haridustehnoloog.wordpress.com/

Eesti Haridustehnoloogide Liidu asutajaliikmele, Tallinna Ülikooli informaatika instituudi teadurile Mart Laanperele esitas küsimusi Madli Leikop