Linnavalitsuse määrusega on Tallinnas elukohajärgse kooli määramine korraldatud moel, mis ei arvesta seadusandja tahtega, teatas õiguskantsleri pressiesindaja.
 
„Osade laste puhul arvestatakse elukohajärgse kooli määramisel vaid lapsevanema soovi ja teisi seaduses sätestatud nõudeid ei arvestata. Teise osa laste puhul ei arvestata lapsevanema sooviga üldse. Elukohajärgse kooli määramisel kasutatakse seadusvastaselt koolide vastuvõtukorda, määrusega kehtestatud menetlus on läbipaistmatu, tarbetult keeruline ja ebatõhus,“ märkis Teder.
 
Indrek Teder saatis teisipäeval Tallinna linnavalitsusele märgukirja, milles palus kuu aja pärast vastust, kuidas kavatseb linn määrust muuta.
 
Tederi sõnul ei arvesta linnavalitsuse kehtestatud kord kõikide põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatud oluliste asjaoludega. Seadusandja näeb põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses ette, et valla- või linnavalitsus määrab õpilasele elukohajärgse munitsipaalkooli. Sellega on seadusandja soovinud anda igale lapsele ja lapsevanemale kindlustunde, et põhihariduse saamiseks on lapsel koht kindlas koolis. Kooli määramisel peab kohalik omavalitsus oluliste asjaoludena arvestama esmajärjekorras õpilase elukoha lähedust koolile, sama pere teiste laste õppimist samas koolis ja võimaluse korral vanema soove. Määrusest tulenevalt on aga Tallinnas osale lastele elukohajärgne kool määratud ainult vanema soovi arvestades. Teisisõnu on linnavalitsus määruse kehtestamisel eelistanud osa laste puhul vanema soovi teistele seaduses nimetatud asjaoludele, märkis Teder.
 
Nendele lastele, kelle vanemad pole lapsele elukohajärgse kooli määramiseks kindlale koolile avaldust esitanud või keda kool pole tahtnud vastu võtta, määrab linnavalitsus kooli vanema soovi arvestamata ka siis, kui sellega saaks arvestada. Õiguskantsleri hinnangul peaks neil juhtudel linnavalitsus võimalusel vanema sooviga arvestama.
 
Tederi sõnul on linnavalitsuse määrus põhiseadusega vastuolus ka seetõttu, et elukohajärgse kooli määramisel võetakse aluseks iga üksiku kooli vastuvõtu tingimusi ja korda, kooli vastuvõtutingimustest lähtumist elukohajärgse kooli määramisel seadusandja ette ei näe. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse järgi võib elukohajärgse kooli määramise tingimused ja korra kehtestada vaid linna- ja vallavalitsus ning ühelgi koolil selleks õigust ei ole. Seega ei tohi elukohajärgse kooli määramisel kasutada kooli vastuvõtu tingimusi, sealjuures korraldada vastuvõtukatseid, märkis õiguskantsler.
 
Koolikatsete korraldamine elukohajärgse kooli määramisel ei ole õiguskantsleri hinnangul seaduse mõttega kooskõlas. Tederi sõnul on oluline, et elukohajärgne kool määratakse kõigile lastele ühtsete kriteeriumite alusel. Kui laps soovib asuda õppima talle linnavalitsuse määratud elukohajärgsesse kooli, peab kool lapse vastu võtma.
 
Linnavalitsuse määrus on Tederi sõnul põhiseadusega vastuolus veel seetõttu, et määrusega kehtestatud menetlus on läbipaistmatu, tarbetult keeruline ja ebatõhus. Määrus loob vale mulje, et elukohajärgse kooli määrab kool, ehkki tegelikult otsustab selle linna haridusameti juhataja.
 
„Seepärast ei tea lapsevanem, kes tema avaldust menetleb ja lõppotsuse langetab. Samuti ei ole lapsevanemal määruse tekstist võimalik üheselt aru saada, millistest kriteeriumitest lähtuvalt laps õpilaskandidaadiks saab. Vanem peab lugema iga kooli vastuvõtutingimusi, et jõuda selgusele, kuidas laps ühe või teise kooli õpilaskandidaadiks arvatakse,“ märkis Teder.

Loe ka: Haridusamet: õiguskantsleri arvamus on täis vastuolusid

Allikas: BNS Lisatud 20. septembril 2011