Viimane leping sõlmiti 2008. aastal, millega kehtestati kõrgharidusega, täistööajaga töötajale töötasu alammääraks 8500 krooni, tänases vääringus 543 eurot. Sedagi tingimust täidetakse põhiliselt vaid riigihallatavates asutustes.
 
Järgnenud masu käigus pealesunnitud töötasu vähendamine, tasuta puhkusepäevade võtmine, osalisele tööajale üleviimine aga samuti hüppeliselt tõusnud tarbijahinnaindeks, maksud ja aktsiisid on koosmõjus oluliselt halvendanud paljude töötajate elu kvaliteeti ja viinud osa toimetulekuraskustesse.
 
TALO hinnangul on liikmeskonda kuuluvate teatrite, kontsertasutuste, muuseumide, raamatukogude, huvihariduse ja treenerite, meditsiini jt sektorite kvalifitseeritud ja pikaajalise töökogemusega töötajad olnud aastaid alamakstud.

Madala töötasu tasemega jäädakse alla isegi lihttöödel tegutsejatele. See on paljusid kultuurisektori töötajaid sundinud vahetama elukutset või otsima tasuvamat sissetulekut välismaal.

Kõik see toodab sotsiaalseid pingeid, kahandab rahvastiku kvaliteeti. pärsib ühiskonna arenguid.
 
Probleeme tekitab ka valitsuse poole seisukoht, millega eirati 1998. aastast kehtinud üldist läbirääkimiste põhimõtet - kultuuri ja hariduse valdkonna töötasu alammäär ning kokkulepitav kasvik on võrdne.
Viimastel läbirääkimiste tulemusena on pedagoogide töötasu kasvanud kiirmini ja nii ületab juba nooremõpetaja töötasu kogemustega kultuuritöötajate alustaseme ligi kolmetestkümne protsendi võrra.

TALO toetab pedagoogide ja teiste sektorite töötajate töötasu kasvu, kuid peab kultuuritöötajate töötasu suhtelist langust põhjendamatuks.
 
Läbirääkimiste delegatsiooni juht, TALO juhatuse esimees Ago Tuuling leiab, et haritlaste krooniline alarahastamine, tööturul hariduse ja kompetentsi mittearvestamine vähendab Eesti konkurentsivõimet ja usaldusväärsust investeerijate silmis.
 
Lisaks tehakse haridusele ühiskonna arvelt suuri kulutusi, kuid haritud tööjõu potentsiaali kasutamata jätmisega või kodumaalt lahkumisega jääb uus lisaväärtus taastootmata.
 
Läbirääkimiste tulemuslikkust on negatiivselt mõjutanud  ka kultuuriasutuste hajutatus eri haldusalluvusse ning omandisuhetele. Mitmed tööandjad on välistanud oma osaluse läbirääkimistel, kuigi kehtivad seadused selleks mingeid takistusi  ei tee, pigem soosivad kollektiivseid töösuhteid.
 
Eriti puudutab see omavalitsuste ja avalik-õiguslike juriidiliste isikute haldusalluvuses olevaid asutusi. Kahjuks puudub TALOl, kes ühendab põhiliseselt avalikku teenust osutavate sektorite asutusi, ka oma tööandajate ühendus, nagu seda on tööandjate keskliit läbirääkimiste partnerina ametiühingute keskliidule.
 
Mõistes ja arvestades majanduse rasket olukorda, loobuti TALO esimehe Tuulingu sõnul kahel viimasel aastal üleriigilistest töötasu tõstmise läbirääkimistest.

Eesmärgiks oli töökohtade ja kõrgkvalifitseeritud tööd nõudvate töötajate säilitamine. Viimasele aitas kindlasti positiivselt kaasa ka paindlike töösuhete rakendamine.
 
Praeguse majanduse aktiviseerumise faasis tuleb leida uus võimalus kultuuri, hariduse, meditsiini, spordi jt valdkondade haritud töötajate motiveerimiseks.

Õiglase töötasupoliitika üheks nurgakiviks on töötajate õigustatud ootus saada osa nende endi poolt loodud rahvuslikust rikkusest.
 
TALO esitas vastvalitud valitsusele ja teistele volitatud tööandjatele oma taotlused juba käesoleva aasta aprillis.
Ettepanekute realiseerimine eeldab pikemaajalise töötasupoliitika põhimõtete väljatöötamist, kuid kätkeb endas ka kiiremaid lahendusi.

TALO läbirääkimiste eesmärgiks ei ole riigi eelarve taskaalust väljaviimine vaid koos kõigi omanike ja tööandjatega aidata kaasa toimiva sotsiaalse kodanikuühiskonna arengule.
 
Meie läbirääkimiste põhitaotlused:
taastada 1998. aastal aktsepteeritud ja seni kehtinud üldine põhimõte, mille kohaselt osalevate TALO liikmesliitude kõrgharidusega, täistööajaga töötajate töötasu/palga alammäär on võrdsustatud pedagoogide töötasu alammääraga ja seda tõstetakse proportsionaalselt;
 
tagada kõrgharidust nõudval ametikohal täistööajaga töötava TALO liikmeskonna  töötasu alammääraks 2014. aastaks prognoositav üleriigiline keskmine töötasu (RM prognoos 2011 – 829€, 2012 – 871€, 2013 – 918€). Eesmärgi saavutamiseks lepitakse kokku ajakava ja finantseerimise üldised põhimõtted.
Esmaselt taastada masuga kaasnenud töötasu/palga vähenduste eelne tase, millele lisanduks tarbijahinna tõusu tasakaalustav kasvik;
saavutada samalaadse töö tegijatele töötasu alammäära võrdsustumine sektorite lõikes, regiooniti ning erinevate haldusalluvuste ja omandisuhetega institutsioonides.
 
TALO soovib tulemuslike läbirääkistega panustada töötajate motiveerimisse ja sellega ühiskonna tasakaalustatud arendamisse.
 
Allikas: BNS Lisatud 20. septembril 2011