Esimene koolipäev ja Schultüte

Mis vanuses ja kuidas algab Saksamaal lapse koolitee? Kuidas see Minoul algas?

Liina Reinholm-Gienk: “Esimene koolipäev on iga lapse jaoks väga tähtis. Saksamaal lähevad lapsed 6-aastaselt kooli ning algkool kestab Hamburgis tavaliselt neli aastat. Mõned üksikud algkoolid testivad kuus aastat kestvat õppetööd ning erinevusi on muidugi ka teiste liidumaadega. Minou koolipäev kestab kella kaheksast hommikul kuni kella üheni päeval. Peale seda on ta kaks tundi pikapäevarühmas. Seal ta saab süüa ning teeb oma koolitöid või lihtsalt mängib teiste lastega. Koolilõunat Minou'l koolis pole, kuna puuduvad vastavad ruumid ning suurem osa lastest läheb koju, kus emad süüa teevad. On aga koole (200-st koolist 56), kus saab lõunat ning koolipäev kestab kuni kella neljani, aga need on tihti linnaosades, kus on ülekaalus sotsiaalselt nõrgemad pered.

Minou läks 16. augustil Altrahlstedti Grundschulesse (Alt – vana, Rahlstedt – linnaosa, kus Minou pere elab, Grundschule – algkool. Toimetaja märkus). Kell 9.00 algas lastele ning vanematele kirikus jumalateenistus ning sellele järgnes kell 10.00 pidulik aktus, kus lapsed klasside järgi lavale kutsuti, et siis koos õpetajaga oma klassi minna. Minou klassis on 23 õpilast, mis on siin lubatud klassi suurus. Koolitunnid kestavad siingi 45 minutit ning peale tutvustustundi oli kooliõuel pildistamine ning sellega esimene koolipäev lõppeski. Kui Eestis tuuakse õpetajale esimesel koolipäeval lilli, siis siin sellist kommet ei ole. Tähtis on hoopis, et igal lapsel oleks Schultüte (koolituutu), mida iga vanem ise oma lapsele enne kooli algust teeb ning kus sees on kingitused esimeseks koolipäevaks.”

Esimene koolipäev, Minou ja koolituutu täis kingitusi.

Koolivarustuse muretsemine on suur väljaminek

Eestis tähendab koolivarustuse muretsemine perele üsna suurt väljaminekut. Kuidas on lood Saksa peredes? Kas antakse kooli poolt nimekiri, mis tuleb osta?

Liina Reinholm-Gienk: “Koolivarustuse muretsemine on siingi suur väljaminek. Siin me alustasime asjade ostmist juba talvel, kui olid nn koolimessid. Seal on firmade esindused, kel mingil määral koolieluga tegemist. Sealt saab infot nii kirjutuslaua/tooli kui ka muude koolitarvete kohta. Meie ostsime sealt ranitsa, kuna valik oli suur ning hea oli proovida, mis mudel lapse selja kujule sobib. Vaadatakse, et kott oleks kindlalt selja vastas, et kott ei kaaluks mitte rohkem kui 1/10 lapse kaalust. Ranitsa juurde kuuluvad spordikott; rahakott, mille saab paelaga kaela panna; pinal koos pliiatsitega; pehme pinal ilma sisuta – need asjad kokku maksid ca 150 eurot. Õpetaja käest saime ka nimekirja asjadest, mida esimeseks koolipäevaks vaja muretseda, aga suurim väljaminek oligi ranits. Sotsiaalselt nõrgematel peredel on soovi korral võimalik abi taotleda, aga see pidi küllalt keeruline protsess olema. Meie tutvusringkonnas said paljud lapsed ka veel koolilaua ning tooli, aga need olid meil juba enne peres olemas. Õpikud ning töövihikud olid seekord tasuta, aga eks iga minister muudab mängureegleid.”

Lühikestele jalgadele lühike tee

Mille põhjal otsustasite, kus koolis hakkab Minou käima? Mis mõjutab vanemate valikuid?

Liina Reinholm-Gienk: “Iga laps peab saama koha oma kodu lähimasse kooli põhimõttega, et lühikestel jalgadel lühike tee oleks. 4. klassis sooritavad lapsed jalgrattaeksami ning siis võivad nad jalgrattaga kooli sõita, enne mitte. Eliitkoole, kus lapsed juba sisseastumiskatseid tegema peavad, siin pole. On kiriklikke koole, kus on kuumaks ning kus pannakse rõhku sellele, et oled aktiivne kirikuliige; on ka koole üliandekatele lastele. Aga vahet pole, kuhu kooli sa oma lapse paned, ikkagi soovitatakse lapsel jala kooli minna, sest siis on ta kohale jõudes üles ärganud ega maga esimest tundi maha. Meie otsustasime Altrahlstedti Grundschule kasuks, kuna see on kodu lähedal (ca 800 m). Teiseks on kool küllalt väike, köigest kaks 1. klassi (on koole, kus on neli kuni viis 1. klassi). Kolmandaks: Minou läheb pärast kooli oma vanasse lasteaeda, kus on ta pikapäevarühm. Alates 2013. aastast peab iga algkool pakkuma lastehoidu peale kooli ja sooja lõunat, aga antud momendil pole näiteks Minou koolil vastavaid ruume ega ka mitte piisavalt sotsiaalpedagooge, kes seda tööd teeksid. Seega, praegu pakuvad koolile lähimad lasteaiad seda teenust. Ja neljandaks: kõik Minou koolisõbrad elavad küllalt lähedal, et kokku saada ning mängida.

Hommikuse vahepala pani ema kooli kaasa.

Mis on seni kõige rohkem rõõmustanud?

Liina Reinholm-Gienk: “Suur rõõm on see, et Minou'le meeldib koolis käia, talle meeldib ta õpetaja ning klassikaaslased. Minu hirm oli varajane ärkamine, aga siiamaani laabub kõik üsna ladusalt. Erilist muret õppetöö Minou'le ei valmista. Soovitatavalt ei tohiks kodutööd üle 20 minuti kesta. Kui võrrelda Eesti ning Saksa algkoole, siis võiks öelda, et siinne esimene klass on Eesti viimane lasteaia aasta. Siin nad õpivad tähti ning numbreid.”

Aitäh ja ilusat kooliaega!

Koolielu küsimustele vastas Saksamaal Hamburgis elav Liina Reinholm-Gienk