Tunnustussüsteem „Eestimaa õpib ja tänab“ on sündinud Riiklikus Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuses koostöös ESF-i  programmiga "Õppe kvaliteedi parendamine õppeasutuste sise- ja õpitulemuste välishindamissüsteemi arendamise kaudu" (ÕKVA). Tunnustussüsteem on kahetasandiline: kandidaadid esitatakse regionaalselt, maakondade ja linnade komisjonid valivad välja oma piirkonna parimad ning esitavad need üleriigilise tasandi komisjonile. Kandidaate saab esitada viies kategoorias: hariduse sõbra ja toetaja auhind, õppeasutuse eestvedaja ja arendaja auhind, Eestimaa ja kodanikutunde auhind, loodus- ja täppisteaduste auhind ning õppija arengu toetaja auhind.

Kogemustest õpitakse

Mida on eelmise aasta kogemusest kaasa võtta? Kokkuvõttes läks kõik ilmselt hästi, muidu ju poleks uut kandideerimisvooru välja kuulutatud?

Ruth Koit: „Hästi palju positiivset on esimesest korrast kaasa võtta. Üks osa tunnustussüsteemi eesmärgist on hea kogemuse märkamine ja selle levitamine. Vähemalt märkamise pool sai esimene kord väga hästi täidetud. Tänu tunnustussüsteemile ja kandidaatide esitamisele tuli nii vahvaid asju välja, mida Eesti koolides ja lasteaedades tehakse. Kasvõi üleriigilistele võitajatele tagasi mõeldes, hariduse sõbra ja toetaja auhinna saanud Viktor Polubojarov, kes on Narva lasteaia Kirsike töömees. Ta täiesti võitis inimeste südamed nii üleriigilises komisjonis kui tänuüritusel Tartus. Et lisaks  remondimehe tööle teeb ta ise nukumööblit, osaleb lasteaia näidendites, ehitab lasteaia õueala, see oli täitsa võrratu. Kõik, mida õpetajad on teinud, see hea kogemus on meil üles kirjutatud ja kajastatud veebikeskkonnas  http://www.eestimaaopib.ee/ 

Õppimise koht meie jaoks on eesmärgi teine pool – kuidas head kogemust rohkem levitada, et see oleks ühiskonnas ka märgatud… Ei julge öelda, et seda eesmärki oleksime väga hästi täitnud. Siin ongi arenguruumi. Laiemalt tuleks teadvustada ka taotluste esitamise võimalust. Püüame selles suunas tegutseda. 

Väga positiivne oli eelmine kord koostöisuse märkamine. Lootsime, et esitatakse kandidaate ka töörühmadena, mitte ainult üksikkandidaate, see eesmärk sai ka täidetud. Mõlemad õppija arengu toetaja auhinna saanud olid töörühmad, Hugo Treffneri Gümnaasiumi reaalainete osakonna loodusainete töörühm ja Pärnu Vanalinna Põhikooli õpikeskus. 

Eelmise aasta eriline kogemus oli ka see, et kandidaate esitasid nii kolleegid, juhid kui lapsevanemad ja õpilased, kelle üle oli eriti hea meel. Et lisaks inimestele, kes on hariduseluga ja koolitööga igapäevaselt hästi kursis, on lapsevanemad ka võtnud julguse märgata ning kandidaate esitada, on tore.“

Kogemus peab levima

Missugused oleksid teie võimalused head kogemust rohkem levitada? See tundub pigem õpetajate töömaa olevat: koolitused, seminarid, kokkusaamised…

Ruth Koit: „Oleme püüdnud toetada seda, et õpetajad erinevates kanalites (ka meediakanalites) oma tegevustest räägiksid, et neid ikka kuulda oleks. Kuidas teha nii, et kogemused ühiskonnas rohkem kõlama jääksid? Ma ei oska seda praegu öelda. Kui me seda väga hästi teaks, oleksime juba teoks teinud. Positiivne sõnum õpetajate töömailt uudiskünnist naljalt ei ületa, negatiivset varjundit me oma üritusele ei taha…“

Taas saab esitada kandidaate

Ja nüüd on veebileht http://www.eestimaaopib.ee taas avatud, kandidaate saavad esitada kõik soovijad kuni 23. oktoobrini 2011?

„Jah, tunnustame 2011 aasta tegevuste eest. Tänuüritus jääb küll uude aastasse, see toimub 13. jaanuaril 2012.“

Nii, ma tean näiteks üht väga toredat koolijuhti, tahan teda „Eestimaa õpib ja tänab“ kandidaadiks seada. Mis ma pean tegema?

Ruth Koit: „Tuleb hoolega läbi mõelda, mida tahan kandidaadi tegevuses esile tõsta. Kindlasti tuleks tutvuda veebilehel erinevate statuutidega, et missugusega minu poolt märgatud inimese tegevus kõige rohkem sobib (http://www.eestimaaopib.ee/?q=oppurile-kolmas-alamleht ) Kui kõik on läbi mõeldud, siis tuleb panna ID-kaart kaardilugejasse ning kohe esilehel on koht „Esitan kandidaadi“. Ja siis tuleb ankeet täita.“

Kui põhjalikult tuleks kandidaadist kirjutada?

Ruth Koit: „Tervet elulugu pole otstarbekas kirja panna. Võiks mõelda just selle koha pealt, et kuidas inimese tegevus on seotud auhinnastatuudiga. Ja et tunnustussüsteemi üldine suund on märgata neid, kes on tegutsenud õppija heaks, toetanud tema arengut, arendanud-parandanud õpikeskkonda. Esimesed avaldused on juba laekunud. Eelmise aasta kogemuse põhjal julgen öelda, et lõpus läheb aktiivsemaks, ankeete täidetakse kuni viimase minutini välja.“