Kritseldamine - oskus, mida õpilastes arendada ja toetada?
Avaldaja:Madli-Maria Naulainen04. Oktoober 2011
Kritseldamine pole ilmselt paljude jaoks mõtestatud tegevus. Ometi on huvitav teada, et läbi selle selginevad tegelikult kuulaja mõtted ja see on õppimise protsessis efektiivseks vahendiks. Harjumuspärane joonistamine või kritseldamine on lastele väga omane, kuid tihtipeale õpetatakse koolis neid seda harjumust unustama, vihikud peavad olema korrektsed. Alljärgnev artikkel pakub aga mõtteainet, kas negatiivne suhtumine kritseldamise osas on õigustatud. Vahest peaks seda tegevust õpetajana just julgustama ning rakendama?
Miski sunnib meid ikka aeg-ajalt paberiservale kritseldama, teeme seda midagi kuuldes, seedides või peegeldades tagasi mingit sisu või kogemust. See tekitab küsimusi:
- Kas kritseldamine rahustab mõtteid?
- Kas kritseldamine aitab keskenduda?
- Kas kritseldamine aitab mõtetel selgineda?
- Kas kritseldavad ainult kunstipärase andega inimesed? (Mis siis, kui ma joonistada ei oska?)
- Kas kritseldamisest on kasu ainult visuaalsele õppijale?
Nendele küsimustele on Langwitches ajaveebi autor Silvia Rosenthal Tolisano mõelnud juba mõnda aega. Eelmisel aastal tegi ta oma viienda klassiga läbi väikese katse, mille alguses näitas lastele katkeid Ken Robinsoni TED-loengust “Hariduse paradigmade muutmine”, mis oli animeeritud RSA Animate’i poolt. Võiks arvata, et viienda klassi õpilasi selline teema eriti ei huvita, aga üllatuslikult olid nad sellest kaasa haaratud ja palusid, et seda näidataks lõpuni.
See pisike mitteametlik eksperiment näitas, et õpilased, kes märkmete tegemise juures kritseldasid, jätsid paremini meelde detaile kuuldud loo sisu kohta ja nad oskasid seda hiljem paremini ümber jutustada ja lahti seletada, neil tekkisid ilmekamad seosed võrreldes nendega, kes ainult teksti fikseerisid.
Ühel päeval juhtus ajaveebi autor nägema lühikest TED-jutukest Sunni Brownilt. Sealse lühikese 5-minutilise jutu käigus vastab Sunni Brown paljudele nendele küsimustele, mis ülal välja toodud olid. Ta toob välja kritseldamise olulisuse kui visuaalse keele abivahendi ja räägib, kuidas ühiskonna poolt pigem negatiivset suhtumist pälviv tegevus on tegelikult tõsiseltvõetav õppimise vahend. Sunni Brown kirjeldab kritseldamisest tõusvat kasu nii info seedimise kui probleemilahendamise seisukohalt. Kuidas me saaksime õpetajatena seda mõtet ignoreerida? Info läbitöötamine ja probleemide lahendamine on ju kahtlemata olulised 21. sajandi oskused, seega peaksime Sunni Browni teadmisi ja mõtteid kritseldamisest võimalusel ära kasutama.
Ta defineerib kritseldamist kui spontaansete märkmete tegemist, mis aitab kuuldut läbi mõelda.
Võtke võimalusel see viis minutit ja kuulake lühikest TED-jutukest, vahest tekib teil omalgi mõtteid, mida kritseldades parem seedida on. Kuidas oleks võimalik kuuldut rakendada klassiruumis? Kuidas saaks seda kasutada õppimise juures? Kuidas võiks kritseldamisest saada koolide ja õpetajate poolt aktsepteeritud tegevus ja vahest isegi tagada õpetajapoolne tugi ja julgustus sellele efektiivsele õppimise võimalusele?
Refereeritud: http:/
