
Steve Jobsi ootamatu lahkumine eelmisel nädalal pakub jätkuvalt kõneainet. Tagasi vaadates selle Ameerika ikooni erakordsele eluteekonnale võib õppida nii mõndagi. Käesolev arvamuslugu avaldati Edudemic ajaveebis Jesse L. poolt ja keskendub küll rohkem Ameerika haridussüsteemile ja viitab sealsetele probleemidele, aga küllap on ka meil siin üht-teist kõrva taha panna.
Steve Jobs suhtus haridusse suure kirega ning tema kirg ulatus palju kaugemale kui tema kuulus kõne Standfordi ülikooli lõpuaktusel. Haridus oli Jobsi jaoks tähtis. Mäletan maakoolist, kus õpetasin, kuidas õpilased astusid esimest korda uude Mac’i klassi - see oli Jobsi uuendusmeelsuse otsene tagajärg. Kuigi ta ise on nüüd lahkunud, on meil siiski võimalus rakendada tema unikaalset, julget ja innovaatilist pärandit.
Eksimine
Hirm on meie aegunud haridussüsteemi muutumise põhivaenlane - hirm läbikukkumise ees, hirm valede lahenduse ees. Poliitikud kardavad sisulist haridusreformi, sest see võib nende jaoks tähendada ebapopulaarseid otsuseid. Õpetajad kardavad, et uuendused ohustavad nende töökohti. Hirmu poolt halvatus ei lase aga sündida süsteemil, mis nõuab julgust ja visiooni.
Steve Jobsil oli hoiak, mida praegune haridusmaastik just hädasti vajaks: „Uusi asju katsetadas tuleb ette eksimusi. Kõige õigem on neid endale tunnistada ja jätkata uute asjade leiutamist.“
Just sellist suhtumist peaksimegi julgustama. Jobs'i edulood on legendaarsed, aga tegelikult peaks tähelepanu pöörama sellele, et ka tema eksimused olid päris võimsad - kui hinnata vaid majandustulemuste põhjal.
Tahte olulisus
Me oleme niivõrd tulemustele orienteeritud, et me ei hinda alati tahet ja häid kavatsusi - aga ka see on oluline. Koolides keskendume ennekõike tulemustele, olles täiesti unustanud loovuse. Me ei tunnusta õpilasi katsetamise ja uuendusmeelsuse eest ning karistame iga ebaõnnestumist. Sellise hindamise soovimatuks tagajärjeks on õpilaste fantaasiapuudus ja vähene huvi luua midagi, millel võib olla pisemgi võimalus läbi kukkuda. Ootame ainult kindlat tulemust ja ranget struktuuri.
Ameerika Ühendriikide haridussüsteem on anti-Jobs'ilik mudel; see ei tunnusta loovust. Kui Steve Jobsi loovus suruti alla ning ta sunniti Apple'ist 1985. aastal lahkuma, pani ta alguse ettevõttele, mida vähesed mäletavad. See ei olnud väga edukas, aga selle mõju kestab siiani.
Kuidas defineerida läbikukkumist?
NeXT - ettevõte, mille Steve Jobs asutas pärast Apple'ist lahkumist - annab aimu Jobsi ammusest nägemusest, kuidas võiks tehnoloogia mõjutada innnovatsiooni haridusvaldkonnas. Üheks ettevõtte põhitegevuseks oli õppe-eesmärgil kasutatavate arvutite loomine. NeXT polnud majanduslikult tulus ettevõtmine, aga see oli lihtsalt oma ajast ees, pannes aluse tehnoloogia klassiruumi jõudmisele ning mõjutades veebipõhise kõrghariduse arengut. Enamus inimesi näeksid sellise ettevõtmises üsna tagashoidlikku potentsiaali ja majanduslikus mõttes peaksid seda läbikukkumiseks.
Paradigma muutmine
Nimetatud ettevõte müüs tühised 50 000 arvutit, aga sellele liiga palju tähelepanu pöörates ei märka me peamist. Just NeXTcube arvuti oli see, mille peal töötas maailma esimene veebiserver ning selle jaoks arendati ka esimene veebilehitseja.
Hinnates vaid Steve Jobsi poolt NeXT’iga võetud riske majanduslikust küljest, oleks kindlasti jäänud märkamata andeka geeniuse looming. Ja see on just see, mida teeme koolis, olles vaid tulemustele orienteeritud - seeläbi võime kaotada tõeliselt unikaalse loomingu ja suured leiutised.
Refereeritud: http:/



