Kodu-uurimuslike tööde võistlus leidis huvi ja kaasalööjaid 11 maakonna 22 koolist: esitati 92 uurimistööd üldteemal „Kodu. Perekond“. Meeldiv on see, et lisaks 46 õpetajale oli juhendajatena märgitud ka vanemaid.

Väikeste kodu-uurijate päev
16. septembril olid kõik võistlusel osalenud õpilased koos õpetajate-juhendajatega kutsutud Paidesse väikeste-kodu-uurijate päevale. Paide Ajakeskuse töötajad ja ühisgümnaasiumi klassiõpetajad viisid külalisi Saaremaalt Kohtlani ja Jürist Haanjani ajamasinaga rändama – kiviajast kuni tänapäevani välja.
Päev jätkus konverentsiga Paide Ühisgümnaasiumis. Kui lapsed pärast asjalikke ettekandeid töötubadesse läksid, kogunesid õpetajad vestlusringi, et üksteisega kogemusi ja mõtteid vahetada. Üksmeelselt leiti, et just 3. klassi õpilastega on paras aeg kodu-uurimuslikku tegevust alustada.

Hariva meeleoluka päeva lõpetamisel said kõik õpilase ja nende juhendajad tänukirja. Parimaid tunnustati kiituse kirjaga.

Esimese üleriigilise 3.-6. klasside õpilaste kodu-uurimistööde võidutöödeks tunnistati Anni Varjo Adavere Põhikoolist (õp Kati Nõmmik), Õnne-Ly Toomsalu Paide Valla Koolist (õp Urve Salm), Helina Härma, Martin Uibu, Alex Treier, Annabel Toom, Agate Tillmann, Hanna Uibokand, Emili Aher, Karl Jörgen Lööper, Anette Rauk, Rahel-Ariel Kaur Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumist (õp Liia Toomas), Karel Smson Valga Gümnaasiumist (õp Pille Olesk), Minni Tang Kuressaare Gümnaasiumist Pille Tang), Kaire Kangur Lasila Põhikoolist (õp Tiina Mesi), Ats Hannes Õunapuu (õp Koidula Takk) ja Kerttu Kangur (õp Ülle Mäekivi) Rapla Ühisgümnaasiumist. Kollektiivselt koostatud töödest said kiituse kirjad Paide Ühisgümnaasiumi 4.a klass (õp Heli Prii) ja Albu Põhikooli 6. klass (õp Kaja Kraav).

Lood, mis lugejat lahti ei lase
Kas te oskate „Kirpu“ või „Lekat“ mängida? Aga „Päikese rõõmu mängu“ või „Katlas jooksmist“? Mis mäng on „Paarid või liiad“? Millal te üldse viimati mängisite, mitte võidu peale, vaid lihtsalt niisama, lusti pärast? Või millal midagi tõeliselt mõnusat ja põnevat lugesite, nõnda et kurb ja rõõmus hakkas korraga? Vanaema tuli meelde ja enda lapsepõlv?

Väikeste kodu-uurijate konkursile saadetud uurimusi lugedes valdasid hindajaid just sellised mõtted ja tunded: Eestimaa paljud paigad ja kodude uksed olid lugejale valla; isiklikud mälestused usaldati kõigile lugemiseks. Autorite isikupära aimdus ka käsikirjalistena esitatud töödest, sellistes kirjutistes valitses eriline hingus – nii on vist poe- ja kodumoosiga ka.

Konkursi üldteemale „Kodu. Perekond“ oli leitud väga leidlikke lähenemisnurki: lisaks tavapärastele vanaema-vanaisa lapsepõlvelugudele kirjutati teemal „Minu esimesed…“, vanaisa pillidest, kodutalu ajaloost, nimede saamise loost, üks autor keskendus üleni oma pereliikmete lapsepõlve naljakatele juhtumitele, teine kirjutas oma perekonna mitmest lauatennisemängijate põlvkonnast.

Ühe töö autoritel vedas, sest elekter läks ära ning vanaema hakkas oma mälestustest rääkima. Tänapäeva infoajastu müras on väga haruldane pilt, kus lausa kolm põlvkonda küünlavalgel jutte vestavad. Teises töös on suutnud munade veeretamine samuti vanavanemad koos laste ja lastelastega ühises tegevuses kokku liita, mis on ju suurepärane. Üks noor autor kirjutas kokkuvõttes: „Mul oli seda uurimustööd väga tore teha, sest sain vanavanaemaga palju koos olla.“

Lapsed olid oma kirjutistes väga ausad ja andsid elust realistliku pildi: kui vanaisa armastas napsutada, siis sellest ka töös põhjalikult kirjutati. Palju kirjeldati erinevaid töid, mida lapsed tegema pidid; kuid jäi mulje, et kõike tehti rõõmuga, elu loomuliku osana. Väljaveninud põlvedega dressi- ja karupüksid jalas, mängisid ühe uurimistöö autori sõnul tema vanemad toredaid ja lõbusaid mänge, omamata mitte midagi kallist. Peretraditsioonides leidus palju südamlikkust ka kehvadel aegadel, nii võis ühest tööst lugeda: “Ema ainult kallistas sünnipäeva hommikul; sünnipäeval oli lastetul tädil alati suur omaküpsetatud kook süles, tema laul hakkas kostma juba õuest, värava tagant.“

Tõelise filosoofilise tõdemuseni jõudis see 11-aastane kodu-uurija, kes kirjutas oma töö kokkuvõttes: „…räägime igasugustest asjadest: kas tervis on korras, kas keegi ostis midagi ilusat, kuidas tööl läheb, kuid mis puudutavad meie hinge, väärtusi või suguvõsa ajalugu, nendest me ju niisama ei räägi.“

Selleks korraks said lood lastel kirjutatud ja suurtel loetud. Minu töölaual on suur korv laste korjatud tammetõrudega – sain inspiratsiooni erinevateks mängudeks ühe väikese saarlase töös kirjeldatud „Pähklikurnist“. Mängime Järvamaal selle mängu variatsioone uue konkursi „Mäng on väikese inimese töö“ kirjutiste ootuses.

Täname kõiki õpetajaid, tänu kellele valmisid südamlikud, eakohased, asjalikud uurimistööd, väärtustamaks aega, mida lapsed said veeta koos vanemate ja vanavanematega.

Heli Prii ja Tiina Kivimäe, Paide Ühisgümnaasiumi õpetajad
Lisatud 11. oktoobril 2011