„Aktiivne huvitegevus motiveerib kindlasti noori mehi õppima," sõnas Tallinna Ülikooli rektor Tiit Land. "Probleemi olemus ei ole mitte see, et meil väga paljud naised lõpetavad ülikooli. See on väga-väga hea ja annab neile häid eeldusi elus edasijõudmiseks. Kuid meeste üldine apaatia hariduse vastu on täna kogu ühiskonna õnnetus. Paljud mehed võiksid Soomes majade ehitamise asemel ehitada Eesti ühiskonda - nii hariduse-, kultuuri-, majanduse-, teaduse- või mistahes muus tegevusvallas.“
 
Rektor märkis, et kõrghariduse omandamine ei alga mitte ülikoolis, vaid palju varem. "Selleks, et Eesti ühiskond oleks targem ja kestlikum, tuleb vaadata inimese elu- ja haridusteed tervikuna," sõnas Tiit Land. "Lisaks sellele, et me peame väärtustama iga arenguetappi, on vaja nende etappide vahel ka tõhusat koostööd. Hetkel on suurimaks probleemiks Eesti meeste motivatsioon ennast pikaajaliselt arendada. Muidugi on meil silmapaistvaid isiksusi, kellel on oluline roll ühiskonnaelu suunamisel, kuid suur osa jääb aktiivsest, võimetekohasest elust liiga vara või üldse kõrvale - nad ei arenda oma potentsiaali välja. Ja sellest kaotavad paljud naised, kes on tulbid, haritud ja edasipüüdlikud, kuid ei leia endale nii töö- kui eraelus väärilisi kaaslasi."
 
„Usun, et õiges eas tehtud töö noortega aitab lõppkokkuvõttes suurendada meeste osakaalu ülikoolilõpetajate hulgas,“ rääkis Tiit Land. „Huvitegevus liidab noori, tegutsetakse ühise eesmärgi nimel ning noortekeskuse sõpradering on sageli juba algusest peale teistsuguste väärtushinnangutega. Sellises keskkonnas oskavad noored enam pöörata tähelepanu ühiskonnas toimuva vastu ja on ise enam avatud probleemsetel teemadel diskuteerima. Usun, et nii suureneb ka poiste uudishimu ja õpihuvi.“
 
Eesti Noorsootöö Keskuse direktori Edgar Schlümmeri sõnul on kõige aluseks huvi ja vaba tahe tegutseda. „Koolist välja langemise, passiivsuse, tehnikaerialade vastu huvi puudumise ja ka muude nn pahanduste põhjused, mida noortele ühiskonna poolt sageli omistatakse, ei peitu noortes – vaid selles, et lihtsalt ei leita sobivat meetodit noorteni jõudmiseks. Noorsootöö võimalusi kasutades võib noorte huvi ja tahet esile kutsuda, hoida ning arendada ning see ei pea sugugi olema väga kulukas ettevõtmine – noortekeskused ja noorteühingud üle Eesti pakuvad täna kümneid tasuta võimalusi eneseteostuseks.“
 
Pressikonverentsil ettekandega üles astunud Poliitikauuringute Keskuse Praxis majandusvaldkonna hindamiseksperdi Katrin Pihori sõnul pakuvad huvikeskused noortele täna tööturul kõrgelt hinnatud praktilisi kogemusi. „Noorte esmakordne sisenemine tööturule igasuguse kogemustepagasita on keerukas, seda kinnitavad noorte tööpuuduse kõrged näitajad nii Eestis kui kogu Euroopas,“ märkis Pihor. „Huviringid ja -koolid, vabatahtlik töö, õpilasmalevad ja töölaagrid pakuvad aga noortele hindamatuid võimalusi oma võimete ja suhtlemisoskuse arendamiseks juba enne tööle asumist.“
 
19.–26. oktoobrini toimuva noorsootöö nädala keskseks teemaks on noorsootöö võimaluste ja positiivsete kogemuste tutvustamine nii noortele kui täiskasvanutele.
 
Nädala raames viiakse üle Eesti asuvates noortekeskustes, huvikoolides, noorteinfo keskustes ja noorteühingutes läbi erinevaid noorsootööga seotud tegevusi, infotunde ja seminare, kutsutakse külla teiste rahvuste vabatahtlikke ja noori jpm. Lähemalt saab noorsootöö nädala kavaga tutvuda aadressil http://www.entk.ee/kalender.
 
* Noorsootöö nädal  on osa Haridus- ja Teadusministeeriumi algatatud Euroopa Sotsiaalfondi kaasrahastusel elluviidavast programmist „Noorsootöö kvaliteedi arendamine“, mille üldeesmärk on tõsta noorte valmidust tööturule sisenemiseks ja seal toimetulekuks tänu noorsootöö teenuste kõrgemale kvaliteedile.
 
Eesti Noorsootöö Keskus
Lisatud 19. oktoobril 2011