
täiendkoolitus, õppus, kriis, xvr, e-semble... +täiendkoolitus, õppus, kriis, xvr, e-semble... +täiendkoolitus, õppus, kriis, xvr, e-semble, päästeamet, simulatsioonimäng, sisekaitseakadeemia -
Sisekaitseakadeemia Innovaatiliste Haridustehnoloogiate keskus on tõeliselt innovaatiline koht – siin saab virtuaalselt tekitada kütuseveokite kokkupõrke, suurelamu tulekahju, rahvarahutused tänaval, õnnetuse lennujaamas ja palju teisi kriitilisi hetki. Mitte sellepärast, et action müüb, vaid et päästemeeskonnad saaksid õppida võimalikult elulähedases situatsioonis.
SIHK juhataja Marek Lingi sõnul sai keskus alguse 2007. aastal. „Leidsime sobivaima metoodika, kuidas treenida ja ette valmistada meie operatiivteenistusi, et nad tuleksid toime suurõnnetuste, terrorismi, kriiside tagajärgedega. Praktilise õppuse läbiviimine vajab suuri ressursse. Arvutiga on võimalik olukorda väga täpselt jäljendada, tekitades osalejates tunde, et viibitakse kohal, sündmuste keskel.“

Kaks klassitäit esmaklassilist tehnoloogiat
Nii ongi sisekaitseakadeemias kaks klassi varustatud tehnoloogia viimase sõnaga. Kasutusel on neli erinevat tarkvara, neist kaks Hollandi tarkvarafirma e-sembli poolt välja töötatud sündmuskohta imiteeriv 3D programm XVR ja logistika simulaator ISEE. Youtube´ist saab ka vaadata, kuidas programm välja näeb, otsingusõnaks võibki panna e-semble. USA tarkvarafirma Thunderhead tooted PyroSim ja Pathfinder on mõeldud vastavalt tule dünaamika imiteerimiseks ja hoonete evakuatsiooni simuleerimiseks.
Marek Link: „Tegu on nö objektide raamatukoguga. Objektid (majad, autod, päästjad ja päästetavad, päästemeeskonna abivahendid jms) saab asetada virtuaalkeskkonda, tekitades tunde, et viibime sündmuskohal. Koolitatava käskluste, tema reageeringute tulemusena midagi sündmustikus muutub. Meil on oma lennujaam, raudteejaam, terved linnakud, mis eksisteerivad virtuaalselt, aga võimaldavad optimaalse aja- ja ressursikuluga operatiivjuhte ette valmistada. Õpisituatsioon on rollimänguline ja võimalikult elulähedane.“

Kriis kui filmistsenaarium
Marek Link lisab siinkohal, et enne simulatsiooni käib kõva töö paberi ja pliiatsiga: õpetaja kujundab situatsiooni vastavalt õpiväljundile; läbi mõeldakse kõikvõimalikud variandid, kuidas õpilane ühel või teisel juhul võib reageerida, kuidas situatsioon võib areneda. Nagu filmistsenaariumi koostamine! Alles seejärel seab tehniline instruktor detailidest kokku virtuaalmaailma. Näiteks kokkupõrge kütuseveoki ja sõiduauto vahel. Umbes 20 minutiga on kogu olukord kujunduslikult valmis ja õppus võib alata.
Raadiojaama kaudu (ehk siis õpetaja kaudu) saab õpilane teate, et Tartu-Tallinna maantee 23 kilomeetril on suur kokkupõrge kütuseveoki ja sõiduki vahel. Ressurss saadetakse välja, st õpilane jälgib ekraani ja joystick´i liigutades jõuab virtuaalse sõidukiga sündmuskohale, teeb luure, informeerib häirekeskust, ja siis hakatakse sündmust lahendama.
Marek Link: „Kõik otsused ja käsud, mida õpilane vastu võtab, peab ta kõva häälega välja ütlema, peab seletama, miks ta parkis auto just sinna, miks tellis just nii palju meedikuid jne. See, mida ta ütleb, kajastub kohe ekraanil, instruktor vormistab suuliselt väljaöeldu ekraanipildiks. Ja need ilmuvad siis ka, kui õpetaja teab, et tegelikult tegi õpilane praegu vale otsuse. Meelega ei lasta arvutil öelda, et nüüd läks valesti. Laseme situatsiooni lõpuni mängida, see salvestatakse, hiljem toimub analüüs ja antakse tagasisidet.“

Olenevalt koolitussituatsioonist või eesmärkidest võib koolitatav täita järgmisi ülesandeid: sündmuskoha hindamine ja luure teostamine; ressursside tellimine ja organiseerimine; tegevuste juhtimine sündmuskohal; liikluse ümberkorraldamine; massirahutuste ohjamine; kommunikatsiooni juhtimine; logistika korraldamine; kriisi terviklik juhtimine nii sündmuskoha kui staabi tasandil jpm. Korraga saab ühes simulatsioonis osaleda kuni 20 õppurit.
Sarnast tarkvara kasutavad 6-7 riiki Euroopas, Eesti on stsenaariumide rohkuse tõttu üks suurimad kasutajad. Väga palju tehakse siin täiendkoolitusi, virtuaalset õppimisvõimalust kasutavad Päästeamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Maksu- ja Tolliamet, Tallinna Kiirabi ja AS Eesti Raudtee. Loomulikult tehakse ka praktilisi õppusi väljas, päriselu keskel. Virtuaalne õppus on teadmiste kinnitamiseks, see on vahend, mis laseb valutult kontrollida, kas asjad toimivad. Sest päriselus läheb päästja viga, teadagi, väga kalliks maksma.
Tekitame kiiresti tulekahju
Näitlikustamiseks tekitab Marek Link ekraanil kiiresti ühe tulekahju. Alguses on lihtsalt suvaline, tühi linnaosa. Siis maja ja korruse valik, ja juba tõusebki ekraanil ühest aknast suitsu, siis juba leeke. Marek Link annab programmile käskluse muuta tuule suunda, ja kohe muutub ka tulekahju kulg. Nüüd jõuab kohale kiirabi, nüüd tuletõrjemasin. Üks kannatanu on majast välja toodud. Iga kannatanu juurde käib tiraažitabel, kus on kirjas tema seisund. Õppesituatsioonis tuleks nüüd selle põhjal kiiresti otsustada, mida teha. Näiteks alustada kunstlikku hingamist. Samal ajal kulgeb sündmus ekraanil omasoodu ja järjest on vaja vastu võtta otsuseid, mis aitaksid tulekahju kontrolli alla saada ning väldiksid inimohvreid. Tüütute elementidena on vahepeal kohale jõudnud press, ja lisaks tuleb nüüd tõrjuda ka ajakirjanikke…Siinkohal katkestame simulatsioonimängu.





