kõrgharidus, haridusministeerium, tudengid, riigieelarveline koht
Haridus- ja teadusministeeriumi hinnangul suudab tulevikus pärast kõrgharidusreformi läbiviimist vähemalt 60 protsenti tudengeist pühenduda õpingutele täies mahus.
Riigikogu kultuurikomisjoni kõrgharidusreformi teemalisele järelepärimisele vastates hindas haridus- ja teadusministeerium, et vähemalt 60 protsenti tudengitest suudab tulevikus pühenduda õpingutele täies mahus, mis vähendab võrreldes praegusega õppeteenuse eest tasuvate üliõpilaste arvu.
„Reformi tulemusena ei kao ülikoolidel täies mahus eraraha sissevool – seda nii osakoormusega üliõpilaste, sealhulgas nende, kes ei suuda 100-protsendilise koormusega õppekava täita, eksternide, mitmendat korda samal õppeastmel õppurite kui ka muukeelsetel õppekavadel õppivate õppurite õppeteenustasude näol,“ kirjutas ministeerium kultuurikomisjonile.
„Kuna reformi tulemusena õppeteenuste eest saadav eraraha maht paaril esimesel aastal väheneb oluliselt järsema trendina kui ta väheneks praeguse süsteemiga jätkates, on vahendite planeerimisel arvestatud, et erarahast laekuvate rahavoogude muutuste tasandamiseks ette nähtud vahendid lisanduvad analoogiliselt riigieelarve vahenditega vastavalt uute vastuvõttude lisandumisele,“ seisab kirjas.
Ministeeriumi sõnul ei vaidlusta ka ülikoolid süsteemi muutuste vajadust, soovides samas säilitada praegust õppekorralduse struktuuri. „Kuid riigi poolt vaadatuna ei saa mitte kuidagi leppida ka sellega, et kogu senine erarahastamine kaetakse kõrgharidusõppes automaatselt riigi vahenditega ning kõik jätkub senisel viisil,“ tõdeb ministeerium.
Näitena sisemiste struktuurimuudatuste vajadusest tõi ministeerium esile, et 2010/2011. õppeaastal oli vastuvõtuga õppekavade arv 625, sealhulgas 531-le õppekavale võeti vastu riigieelarvelistele õppekohtadele.
„Kõik õppekavad ei ole tänase rahastamissüsteemi juures jätkusuutlikud. On õppekavasid, kuhu võeti 2010/2011. õppeaastal vastu alla viie üliõpilase (12,6 protsenti õppekavadest) või 5-9 üliõpilast 15,2 protsenti õppekavadest,“ leidis ministeerium.
„Kokkuvõtteks tuleb nentida, et vastavalt viimaste aastate trendidele on lähiaastatel oodata praeguse süsteemi püsimisel jätkuvat riigieelarve väliste tudengite arvu vähenemist, mis vähendab lõppkokkuvõttes pidevalt eraraha osakaalu,“ kirjutab haridusministeerium.
Allikas: BNS
Lisatud 4.11.2011



