Mis toimus?
5. detsembril 2009. a. asutati Tartus Eesti Võõrkeeleõpetajate Liit.

Mis oli tõukeks?
Püüdlusi ühise võõrkeeleõpetajate organisatsiooni tekkimiseks tehti juba 2000. a., aga siis ei olnud ükski võõrkeeleõpetajate aineliit veel küps selleks, et midagi nii suurt ja võimsat organiseerima hakata. Puudus ka tõeliselt hea partner, kellele loota. 2008. a. kevadel hakkasid  Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt puhuma uued muutuste tuuled ning võõrkeeleõpetajatele tehti väga kena ettepanek moraalse ja finantsilise toetuse osas – kui oleme suutelised looma ühise toimiva liidu.

Kuidas ettevalmistused liidu loomiseks sujusid?
Eestis õpetatakse paljusid võõrkeeli: inglise, vene, saksa, prantsuse, rootsi, soome keelt jne. Samapalju on erinevate keelte õpetajate ühendamiseks aineliite. Kahjuks ei kuulunud kõik aineliidud  asutajaliikmete hulka. Skeptikute jaoks oli õhus palju kahtlusi, kartusi ja vahel ka veidi särisevat elektrit. Iga uuendus ei pruugi olla kohe kõigi jaoks küünlaid vääriv. Tulihingelised pooldajad ja veendunud optimistid ei lasknud end sellest takistada ning öötundide arvelt anti  viimast lihvi ühise organisatsiooni tekkeks.

Kes olid asutajaliikmed?
Toreda ettevõtmisega said hakkama ja jäid "ajaloo tegemisega" väga rahule MTÜ Eesti Keel Teise Keelena Õpetajate Liit, Eesti Soome Keele Õpetajate Selts ja Eesti Saksa Keele Õpetajate Selts.

Kes valiti juhatuse liikmeteks ja juhatuse esimeheks?
Vastvalitud Eesti Võõrkeeleõpetajate Liidu juhatusse kuuluvad alljärgnevad õpetajad:
MTÜ Eesti Keele Teise Keelena Õpetajate Liit - Ene Peterson ja Evelin Müüripeal;
Eesti Soome Keele Õpetajate Selts - Terje Kruusimaa;
Eesti Saksa Keele Õpetajate Selts - Liina Kink ja Krista Savitsch.
Ühel häälel otsustas juhatus valida juhatuse esimeheks Ene Petersoni, kes on aastaid väga edukalt vedanud oma aineliitu ja kes oma igapäevatöös õpetab inglise keelt.

Kes olid külalised asutamiskoosolekul?
Lisaks võõrkeeleõpetajatele olid asutamiskoosolekule noort liitu tervitama tulnud ka Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakonna nõunik Tõnu Tender ja Eksamikeskuse poolt keeleosakonna juhataja Kersti Sõstar.

Mida jõuti ära teha 2009. aastal?
Aasta jooksul on Eesti Võõrkeeleõpetajate Liidule eraldatud rahade eest korraldatud Euroopa keelemapi koolitusi nii edasijõudnutele kui ka algajatele. Meeskonnaks sirgumisel oli abiks koolitusfirma OÜ Inscape, kellele võlgneme tänu toreda koolituspäeva eest läbi erinevate meeskonna mängude ja juhtimisalaste harjutuste. Ülejäänud aeg kulus enamasti uue liidu asutamise ettevalmistamiseks.

Mis võiksid olla loodud liidu plussid võõrkeeleõpetajatele?
• Ühtsem ja efektiivsem tegutsemine (täienduskoolitused, veebileht, ühine väljaanne) annab eeliseid ja võimalusi ning aitab kokku hoida raha ja energiat.
• Ühised projektid edendavad keelte õppimist ja õpetamist.
• Ühisrindena on võimalik saavutada suuremat avalikkuse ja ka meedia tähelepanu.
• Võõrkeeleõpetajate õiguslik, majanduslik ja sotsiaalne olukord paraneb, kui nõudmisi esitab suurem rühm õpetajaid.
• Loodav organisatsioon avab uksed paljudesse organisatsioonidesse nii Euroopas kui ka kogu maailmas.
• Ühisel tegutsemisel on ka emot¬sionaalne pool. On võimalik saada kokku kolleegidega nii meil kui ka mu¬jal maailmas, jagada kogemusi, sõlmida sõprussidemeid või tunda ennast lihtsalt olulise organisatsiooni liikmena.

Küsis Lea Netz, Tabasalu Ühisgümnaasiumi klassiõpetaja

Fotol: vastvalitud juhatuse koosseis: (vasakult) Terje Kruusimaa, Krista Savitsch, Ene Peterson, Liina Kink, Evelin Müüripeal.

PS. Teine ajalooline sündmus toimus 6. jaanuaril 2010 Jõhvis, kus võõrkeeleõpetajate liit registreeriti.

Koolielu
Lisatud 11. jaanuaril 2010