Loovat mõtlemist saab teadlikult esile kutsuda
Avaldaja:Madli-Maria Naulainen22. Detsember 2011
Me kipume vaatlema loovat mõtlemist kui loodusjõudu, mis aegajalt sattub meile peale ja mille abil võime me korda saata imelisi asju. Viimased uuringutulemused aga kinnitavad, et loov mõtlemine on spetsiifiline protsess, mida on võimalik teadlikult esile kutsuda, tuleb pakkuda tegevust vaheldumisi vasakule ja paremale ajupoolkerale. Selle teadmisega saavad ka õpetajad seda protsessi teadlikult õpetada ja suunata.
http:/
Tony Schwartz, Energia Projekti president, usub, et loov mõtlemine on erinevate sündmuste tagajärg – kui me nende vajalike sündmuste seeriat teame, saame me seda teadlikult esile kutsuda ja mõelda loovalt, kui meil parasjagu vaja on. Viimase saja aasta jooksul on uurijad jõudnud üllatava konsensuseni ennustatavate loova mõtlemise staadiumite osas. Betty Edwards oli esimene, kes tõi välja, et loov mõtlemine sõltub aju paremas ja vasakus poolkeras toimuvate protsesside vahel.
Schwartz toob välja järgmised neli faasi, mis on vajalikud loova mõtlemise protsessis:
1. Küllastamine: Kui loova väljakutse eesmärk on defineeritud, on vaja pakkuda tegevust vasakule ajupoolkerale. Paradoksaalsel kombel on see seotud seni loodu tundmaõppimisega. Iga loominguline saavutus toetub mingitele eelmistele saavutustele. Kunstnikele võib see tähendada enda kurssi viimist varasemate kunstnike töödega. Tavainimesele tähendab see ilmselt palju sügavat laiahaardelist lugemist, sorteerimist, hindamist, organiseerimist, esiletõstmist ja prioritiseerimist.
2. Haudeprotsess: Teine loovuse faas algab püstitatud eesmärgist loobumisest, sellelt tuleb kõrvale astuda. Tavaliselt seetõttu, et aju vasak ajupoolkera ei suuda ülesannet lahendada. Haudeprotsess seisneb info seedimises, enamasti alateadlikult. Aktiivne tegevus on suurepärane võimalus aju poolkerade aktiivsuse vahetumiseks, et pääseda ligi uutele ideedele ja lahendustele. Kui oled teinud kirjatööd 90 minutit, siis näiteks parim võimalus ajule puhkuse pakkumiseks, on minna tervisejooksule.
3. Valgustus: Ahaa elamus – spontaanne, vaistlik, kutsumata – see iseloomustab kolmandat loovuse faasi. Kus sa oled, kui saad oma parimad ideed? See ilmselt pole siis, kui sa parasjagu oma töölaua taga istud või proovid pingeliselt loovalt mõelda. Pigem on see siis, kui oled andnud vasakule ajupoolkerale puhkust ja teed midagi muud, olgu see siis treening, duši võtmine, sõitmine või isegi magamine.
4. Kinnitus: Viimases loovuse faasis paneb vasak ajupoolkera ennast taas domineerima. See staadium on loovusliku läbimurde väljakutseks ja testimiseks. Teadlased tegelevad sellega laboratooriumites. Maalijad lõuendil. Kirjanikud oma mõtteid sõnadesse vormistades.
Esimene samm oma loovuse teadlikuks esilekutsumiseks on teada, kuidas see toimib. Erinevad faasid võivad esineda erinevatel kujudel, etteaimamatutel aegadel. Siiski, nende meeleshoidmine aitab arvestada, millises staadiumis sa loovas protsessis parasjagu oled ja kuidas sa jõuad sinna, kuhu soovid. Kokkuvõttes, loovus sõltub voolujoonelisusest – õppida, kuidas aju protsessid vahetuvad paindlikult parema ja vasaku poolkera vahel - tegevus ja puhkus, pingutus ja lõdvestus – tegelikult on see päris hea eesmärk ka tavaeluks.
Need sammud aitavad sul sukelduda loovasse töösse ning ei sunni sind laua taga ootama, et mõni mõte pähe tuleks. Ilmselt kõige olulisem asi, mida meeles pidada, on see, et loovus ei tule stagnatsioonist, nii et lase oma mõtetel rännata ja tulemused on paremad.
Kuidas teie loovusse suhtute? Kas teil on mingi spetsiifiline protsess, mis teie jaoks toimib? Jagage oma mõtteid kommentaarides.
Refereeritud: http:/
http:/
