Haridus- ja teadusministeerium nentis valitsusele esitatud eelnõus, et vastavalt seaduse nõuetele alustati koolides eestikeelsele aineõppele üleminekut juba viis aastat tagasi ning nii õpetajate kvalifikatsioon kui ka õpilaste põhikoolis omandatud eesti keele oskus ei ole takistuseks osalisele eestikeelsele õppele üleminekuks, teatas valitsuse pressiesindaja BNSile.

Haridusministeeriumi teatel näitas TNS Emori tänavu sügisel läbiviidud uuring, et kõige positiivsemalt suhtub osalisele eestikeelsele õppele üleminemisele venelaste grupp, kes ise kõige vahetumalt üleminekut kogevad – noored ja õppijad. Suurem osakaal neist peab vajalikuks eestikeelse õppe osakaalu suurendamist põhikoolis ja senisest enam ka gümnaasiumis. Lisaks leiab neist suurem osa, et üleminekuga eestikeelsele õppele saadakse hakkama.

Alates 2007. aastast on riik rahaliselt toetanud kõiki vene õppekeelega gümnaasiume. Toetust võis kasutada eesti keeles õpetatavatele õpetajatele suurema töötasu maksmiseks, õppevara soetamiseks, eesti keele oskust arendavate klassivälise tegevuse korraldamiseks ja muuks. Erandit taotlenud 15 kooli on aastatel 2007-2010 saanud toetust kokku üle 4,5 miljoni krooni ehk üle 290 000 euro ulatuses.

Taotlused jätkata vene õppekeelega gümnaasiumides üksnes venekeelse õppetööga esitasid Tallinna ja Narva linnavolikogud koolide hoolekogude ettepanekul tänavu kevadel. Selleks õppeaastaks on erandit taotlenud koolidest Narva Paju kool muutunud põhikooliks ning Tallinna Paekaare gümnaasium ning Karjamaa gümnaasium ei avanud sel sügisel kümnendat klassi.

Taotlus oli esitatud ka Haabersti Vene gümnaasiumi, Kesklinna Vene gümnaasiumi, Lasnamäe gümnaasiumi, Lasnamäe Vene gümnaasiumi, Linnamäe Vene lütseumi, Tallinna Juudi kooli, Tallinna Mustjõe gümnaasiumi, Tallinna Tõnismäe reaalkooli, Narva 6. kooli, Narva Kesklinna gümnaasiumi, Narva Pähklimäe gümnaasiumi ja Narva Soldino gümnaasiumi kohta.

Allikas: BNS