Kõlvarti sõnul annavad põhikooli- ja gümnaasiumisedadus ning põhiseadus hoolekogudele võimaluse koolile õppekeelt valida. "Kui riigi tasemel täitevvõim ei anna võimalust realiserida seaduslikke õigusi, siis ei jää midagi muud, kui pöörduda kohtuvõimu poole, et realiseerida neid õigusi," ütles Kõlvart.

Ühe võimalusena venekeelse õppe jätkamiseks nimetas Kõlvart selle, et erinevalt riiklikele ja munitsipaalkoolidele saavad erakoolid õppekeelt valida. Ta märkis, et Tallinnal on võimalik muuta munitsipaalgümnaasiumid eragümnaasiumiteks, mille omanik on Tallinna linn, ning jätkata neis venekeelset õpet.

Valitsus ei rahuldanud neljapäeval Tallinna ja Narva linnavolikogude taotlust kokku 15 gümnaasiumi osas mitte minna järgmisest õppeaastast üle osalisele eestikeelsele õppele.

Taotlus oli esitatud ka Haabersti Vene gümnaasiumi, Kesklinna Vene gümnaasiumi, Lasnamäe gümnaasiumi, Lasnamäe Vene gümnaasiumi, Linnamäe Vene lütseumi, Tallinna Juudi kooli, Tallinna Mustjõe gümnaasiumi, Tallinna Tõnismäe reaalkooli, Narva 6. kooli, Narva Kesklinna gümnaasiumi, Narva Pähklimäe gümnaasiumi ja Narva Soldino gümnaasiumi kohta.

1997. aastal vastu võetud põhikooli- ja gümnaasiumiseadus sätestas, et üleminek eestikeelsele aineõppele gümnaasiumiastmes algab hiljemalt 2007. aasta 1. septembril 10. klassist. 2007. aasta juunis kehtestas valitsus oma määrusega, et ülemineku esimene aine on eesti kirjandus ning alates 2007. aasta sügisest peavad kõik vene õppekeelega koolid õpetama gümnaasiumiastmes eesti keeles vähemalt eesti kirjandust.

2007. aasta novembris kehtestas valitsus oma määrusega venekeelsete gümnaasiumite eestikeelsele õppele ülemineku täieliku käigu ja sätestas, et 2011. aasta septembrist peavad kõik vene õppekeelega koolide 10. klassi astuvad õpilased õppima gümnaasiumiastmes kolme aasta jooksul eesti keeles vähemalt 60 protsenti minimaalsest kohustuslikust õppemahust.

2007. aasta sügisel alanud õppeaastal muutus kohustuslikuks eesti kirjanduse õpetamine eesti keeles. 2008. aastal alanud õppeaastal pidid venekeelsed gümnaasiumid õpetama eesti keeles eesti kirjandust ning muusikat või ühiskonnaõpetust. 2009. aastal alanud õppeaastal oli kohustuslik eesti kirjanduse, muusika ja ühiskonnaõpetuse õpetamine eesti keeles. 2010. aastal alanud õppeaastal pidid vene gümnaasiumid õpetama eesti keeles eesti kirjandust, muusikat, ühiskonnaõpetust ja Eesti ajalugu.

Tänavu septembris alanud õppeaastast peavad venekeelsed gümnaasiumid õpetama eesti keeles eesti kirjandust, muusikat, ühiskonnaõpetust, Eesti ajalugu ja geograafiat. Lisaks peab kool ise valima õppeaineid sellises mahus, et kokku õpetataks eesti keeles 60 protsenti minimaalsest kohustuslikust kursuste arvust.

Allikas: BNS