Auhind antakse laureaadile üle 24. veebruaril Tallinnas, märgib ministeeriumi pressiesindaja. Möödunud aastal sai Wiedemanni keeleauhinna Tiit-Rein Viitso. Esimest korda anti keeleauhind välja 1989. aastal. Alates 2004. aastast on auhind riiklik.

Alanud on kandidaatide esitamine ka 2011. aasta keeleteo auhinna konkursile. Juhendiga saab tutvuda haridus- ja teadusministeeriumi ja Emakeele Seltsi kodulehtedel; ettepanekuid on võimalik teha kuni 22. jaanuarini. Pärast seda sõelub Emakeele Seltsi juhatus välja kõige tuumakamad kandidaadid, kelle hulgast taasiseseisvumisjärgsed haridus- ja teadusministrid valivad välja peaauhinna saaja.

7. märtsini kestval avalikul hääletamisel selgitatakse ka rahvaauhinna saaja. Laureaadid tehakse teatavaks 14. märtsil Haapsalus. 2010. aastal tehtu eest said nii peaauhinna kui ka rahvaauhinna MTÜ Jumalalaegas ja Eesti Hoiuraamatukogu pimedate raamatukogu osakonna töörühm, kelle ühistööna valmis eestikeelne hääljuhendamine pimedate tehnilistele abivahenditele.

Teist korda on välja kuulutatud konkurss parimale eestikeelsele kõrgkooliõpikule. Ettepanekute esitamise tähtaeg on 19. jaanuar. Auhinna saaja määrab riikliku eestikeelsete kõrgkooliõpikute programmi juhtkomitee ettepanekul haridus- ja teadusminister ning auhind antakse kätte 15. märtsil Teaduste Akadeemia saalis Tallinnas. Läinud aastal said auhinna Ain Raal, Farmakognoosia ning Aleksander Elango, Endel Laul, Allan Liim ja Väino Sirk (toim Veronika Varik), Eesti kooli ajalugu 2. köide.

Lähem teave: HTMi keeleosakonna nõunik Jüri Valge, tel 735 0136, jyri.valge@hm.ee