Küsimustik käsitleb koolinoorte söömisharjumuste ja -võimaluste teemasid. Uuringus osaleb ligikaudu 50 üldhariduskooli üle Eesti. Uuringu valimiks on 1200 õpilast 3., 6., 9. ja 12. klassidest, lisaks koolide juhtkond ja toitlustajad. Uuringus osalevad koolid jäävad anonüümseks.

Uuringut viib läbi küsitlusfirma OÜ Eesti Uuringukeskus. Küsitlusperiood kestab kuni jaanuari lõpuni ja uuringu tulemused selguvad aprillis.

TAI eksperdi Tagli Pitsi sõnul puudub praegu usaldusväärne teave koolides pakutava toidu ja selle söömise kohta. “Uuring annab vastused mitmetele küsimustele, näiteks kui rahul on õpilased koolilõunaga ning mis on võimaliku rahulolematuse põhjused. Uuringu tulemused on abiks meie edaspidise töö planeerimisel koolitoidu paremaks muutmisel," lisas Pits.

Eestis on koolitoit algkooliõpilastele tasuta kättesaadav 2002. aastast. Alates 2006. aastast on riigieelarves ette nähtud toetus koolilõuna kulude katmiseks ka põhiharidust omandavatele õpilastele. 2011. aasta sügisest on haridus- ja teadusministeeriumi ettepanekul koolilõuna maksumuseks 78 eurosenti ühe õpilase kohta päevas. See raha peaks täielikult minema tooraine peale. Kui koolilõuna maksumus kujuneb suuremaks, on omavalitsustel kaks võimalust: kas lisada riigi toetusele puudujääv osa ise või küsida lisa lapsevanematelt.

Koolitoit valmistatakse enamikes koolides koha peal. Seda teeb reeglina kas toitlustusfirma, FIE või kooli enda palgal olev köögipersonal.

Möödunud aasta lõpus hindas TAI koolides ka riikliku koolipuuviljakava efektiivsust ja märgatavust ning laste harjumusi ja eelistusi puu- ja köögiviljade söömisel. Selle uuringu tulemused avalikustatakse veebruaris.

Allikas: BNS