"Praegune seis on selline, et kui meie kirjutame kirja kohalikule omavalitsusele, palume saata haridus- ja teadusministeeriumile palgaandmed, siis me kahjuks seda vastuskirja ei saa," ütles Aaviksoo pressikonverentsil ajakirjanikele.

Seejuures viitavad omavalitsused Aaviksoo sõnul sellele, et õpetajate palgaandmed on omavalitsuse pädevuses või et vastavad andmed puuduvad. Erinevalt haridus- ja teadusministeeriumist esitavad omavalitsused Aaviksoo sõnul aga nõutud andmeid rahandusministeeriumile. Kuna haridus- ja teadusministeerium omavalitsustelt andmeid ei saanud, tuli pöörduda rahandusministeeriumi poole.

Vahed eraldatud ja tegelikult õpetajate palkadeks makstud summade vahel tuvastati Aaviksoo sõnul haridus- ja teadusministeeriumi ning rahandusministeeriumi andmete võrdlemisel. Linnade liit ja maaomavalitsuste liit peavad haridus- ja teadusministeeriumi koostatud ülevaadet omavalitsustele eraldatud haridustoetuse kohta ebaadekvaatseks ning nõuavad ministeeriumilt selgitust rünnaku tegelike põhjuste kohta.

Kohalikud omavalitsused ja koolid saavad omavalitsusorganisatsioonide teatel haridustoetuse vahendeid kasutada vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse alusel kehtestatud reeglitele. Haridustoetuse vahendid kasutatakse õpetajate, direktorite ja õppealajuhatajate töötasuks ning täiendkoolituseks, õppevahenditeks ning investeeringuteks.

Samuti kaetakse haridustoetusega haiglaõppe ja lasteaiapedagoogide täiendkoolituse, ainesektsioonide aga samuti riigi poolt kehtestatud maksude, sealhulgas tulumaks, sotsiaalmaks, kasvanud töötuskindlustusmaksed ja muud spetsiifilised haridusvaldkonna kulud. "Linnad, vallad ja koolid saavad oma eelarvevahendeid, sealhulgas haridustoetust kasutada ikka ainult riigi poolt kehtestatud reeglite kohaselt. Pigem peaks haridusministeerium endalt küsima, miks riigipoolne haridustoetus ei taga pooltes omavalitsustes õpetajate minimaalse palgataseme püsimiseks ja kohapealse hariduselu kestmiseks hädavajalikku rahastamise taset," leiavad omavalitsusorganisatsioonid.

Haridusministeeriumi koostatud ülevaate järgi maksid omavalitsused tunamullu õpetajatele töötasudena välja vähem raha kui riik neile palgarahana kandis. Ülevaate järgi said Eesti omavalitsused riigilt 2010. aastal keskmiselt 4,3 protsenti rohkem raha kui seda palkadeks kulutati. Tartus ja Narvas jäi palkadeks maksmata kaks ja kolm protsenti, Tallinnas 11 ja Pärnus 17 protsenti. Ülevaates arvestas ministeerium vaid õpetajate palgaraha, jättes kõrvale näiteks koolijuhtidele, huviringide eestvedajatele või logopeedidele mõeldud tasud. Ministeerium saatis kolmapäeval omavalitsustele kirja, milles palus nende kohta käivad andmed üle vaadata, kontrollida ja selgitada erinevusi riigi eraldatud toetuse ja tegelike kulutuste vahel.

Allikas: BNS