Tiigrihüppe Sihtasutusest külastasid messi kvaliteedijuht Enely Prei, koolituse valdkonna juht Urmo Uiboleht ja Koolielu peatoimetaja Merje Pors.

Läksime messile juba hommikul vahetult pärast avamist, mil kõik messil osalevate organisatsioonide esindajad pakatasid värskusest ja innukusest ning püüdsid igale möödujale just oma tootest või lahendusest rääkida.

BETTi kodulehe andmetel on messil igal aastal väljas umbes 650 eksponenti ning ürituse külastajaid on ligi 100 riigist. Nii pakub mess organisatsioonidele hea võimaluse end laiemale auditooriumile tutvustada, sõlmida uusi koostööleppeid ja leida huvilisi just oma sihtgrupist. Sealjuures ei kasutata kontaktide vahetuse eesmärgil enam visiitkaarte, vaid skaneeritakse külastaja messikaardi triipkood ja salvestatakse endale olulised andmed nii. Et huvilistel oleks lihtsam orienteeruda, olid boksid jagatud teatud sektsioonidesse – näiteks innovatsiooni ja tarkvara sektsioonid.

Lego ja robootika

 „Esmamulje oli selles mõttes natuke ehmatav, et mess oli nii suur ja oli väga palju võimalusi, mida õpetamisel kasutada. Kindlasti väga vahva ja huvitav mess,“ rääkis oma esimestest emotsioonidest esmakordselt BETTil käinud Pelgulinna gümnaasiumi huvijuht Tiina Tiit. „Kuna ma olen hariduselt algklasside õpetaja, köitsid mu pilku natuke mängulisemad asjad – näiteks jäi mulle silma Lego boks ning robotite ehitus, mis on mõeldud muidugi nii algklassiõpilastele kui ka vanema astme õpilastele.“

Kui Lego klotse teavad kõik ja ollakse ehk oma käegagi mõne konstruktsiooni kokku pannud, siis nüüd on välja töötatud ka Lego lahendused haridusasutustele – näiteks saavad õpilased oma loovust ja analüüsivõimet rakendada robootikas, saades sellega teadmisi nii teadusest, tehnoloogiast kui ka matemaatikast. Tiigrihüppe Sihtasutus on põnevad legod ja robotid toonud ka Eesti koolidesse. Juba neljandat aastat korraldab MTÜ Robootika robotiteatrit, koolitusi ja Robomiku võistlust.

Esimest korda külastas messi ka Tallinna Haridusameti IT vanemspetsialist Kätlin Kalde. „Hästi palju erinevaid valikuid, tohutul hulgal head tehnikat ja infotehnoloogia vahendeid, mis aitavad muuta õpilastel õppimise loominguliseks, alates alushariduse tasemest kuni ülikooli eri astemeteni,“  tõi ta muljetena välja.

Kaldet köitsid enim erinevad interaktiivsete tahvlite lahendused, seal hulgas ka pelgalt tarkvarapõhised lahendused, mis ei nõua spetsiaalset riistvara. Samuti tundis ta suuremat huvi 3D lahenduste kasutamise vastu õppetöös ning tutvus ka õppeotstarbeliste tahvelarvutitega, mis ongi mõeldud spetsiaalselt matemaatika, emakeele, muusika või muu õppeaine õpetamiseks. „Sain teada, et näiteks Inglismaal toodetakse paljusid selliseid odavaid variante, mis ongi mõeldud konkreetselt erinevate ainete õpetamiseks. Samuti oli messil tahvelarvuti laud lasteaiale erinevate võimalustega käeliseks tegevuseks ning tahvelarvutid, mille saab muuta täismõõdus süntesaatoriks, teadusprogrammiks jne,“ lisas Kalde. Ta katsetas ka Kinect (Microsofti tehnoloogia, mis võimaldab tuvastada kasutaja kehaliigutusi) tooteid - näiteks tundide jaoks spetsiaalselt programmeeritavat tahvlit, mida saab kasutada koos liikumisega erinevate ainete õpetamisel (vaata ka SIIA.)

Interaktiivsed tantsumatid kehalise kasvatuse tunnis kasutamiseks. Foto: Merje Pors.

Terviklahendused

Tallinna Reaalkooli haridustehnoloog Tiia Niggulis tunneb oma töös kõige suuremat puudust terviklahenduste järele ja seega otsis ta BETTil just vastavaid bokse.  „Väga palju pakutakse IT terviklahendusi koolidele – infosüsteemid, mis sisaldavad endas töötajate, õpilaste ja lastevanemate haldust, ID kaartide haldust, listide ja SMSide kasutamist, toiduraha ja printeri kasutamise raha kogumist, ruumide broneerimist jmt,“ osutas Niggulis.

Muu hulgas tutvus ta ka interaktiivsete tahvlitega sama funktsiooni omavate puutetundlike teleritega ning mobiilse arvutiklassi lahendusega  -  arvutitest (sülearvutid ja tahvelarvutid) transportimise, laadimise ja sünkroniseerimise kappideni välja.

Messil oli ka väljas erinevaid kompaktseid mööblilahendusi – näiteks kompaktne lahendus, kus WIFI-ühendusega arvuti on laua sisse integreeritud – nupule vajutades tuleb välja ekraan (nt m2desk). Väga palju oli erinevaid lahendusi alushariduse ja algklasside jaoks – alates erinevatest mängu- ja õppekeskkondadest (nt http://busythings.co.uk või Petra's Planet) kuni spetsiaalselt väikestele mõeldud vastupidavate kõrvaklappideni. Samuti pöörati tähelepanu sellele, kuidas parandada suhtlust kooli ja lapsevanema vahel. Näiteks tutvustas oma mõtteid Suurbritannia õpetaja Tim Handley, kes peab veebikeskkonda http://www.mrhandley.co.uk/, kus lapsevanemad saavad õppetegevustele tagasisidet anda, näha oma laste töid ning koolis tehtud videosid ja pilte.

Messil tutvustas end teiste seas heategevusorganisatsioon IT Schools Africa, mis kogub Suurbritanniast kokku piisavalt uued töökorras lauaarvutid ja laptopid ning transpordib need Lõuna-Aafrika riikide koolidesse, kus esmalt õpetatakse arvuti alal välja õpetajad, kes hiljem omakorda õpilastele arvuteid tutvustavad.

BETTi külastas ka haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo, kes pidas enne seda kõne rahvusvahelisel haridusfoorumil, kus ta avaldas muret, et tehnoloogilised vahendid pole haridussüsteemile loodetud kasu toonud. Tema hinnangul tuleks tänapäeval tähelepanu pöörata eelkõige oskuste arendamisele ja kontseptuaalsele muudatusele hariduses. „Ma arvan, et väljakutse on kogu maailma jaoks üsna suur, väikse riigina õnnestub meil siin ühte-teist ära teha ehk kergemini kui suurtes riikides."

Üldiselt võib öelda, et BETT on suurepäraseks ideede ammutamise kohaks igale haridustehnoloogile ja igale õpetajale, kes on huvitatud tehnoloogia integreerimisest õppetöösse.

Melu BETTil. Foto: Merje Pors.

Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo kohtus BETTil Suurbritannia endise haridusministriga (haridusminister aastail 2002-2004) Charles Clarke'iga. Pilt: haridus- ja teadusministeerium.