
On teiega juhtunud, et tahaks oma äsjaostetud telefoni poodi tagasi viia, sest näpuga ekraanile toksides ei õnnestu isegi kõnele vastata? Ja siis leiab kohale tormanud seitsmeaastane menüüst vabalt õiged seaded ning teeb ettepaneku telefonid ära vahetada?
Infoajastul on kõikvõimalikud “nutikad” seadmed saanud märkamatult meie igapäevaelu osaks. Sama märkamatult on juhtunud, et lapsed on uute tehnikavahendite käsitsemisel tihtipeale hoopis oskuslikumad kui me ise. Jah, juhendi lugemisest efektiivsem näib olevat julge pealehakkamine, kuid saladus võib tegelikult olla ka selles, et lastel on läbitud nutivahendite kasutamise koolitus.
Arvutiõpetus algklassides – kuidas?
Kool ei saa jääda kõrvale muutustes ümbritsevas keskkonnas ja nii toimub ettevalmistus digitaalses maailmas hästi orienteerumiseks juba esimeses kooliastmes. Kuidas täpselt, selleks on erinevaid mooduseid. Tavalisemaks vahendiks arvutiõpetuse igapäevasesse õppetöösse integreerimiseks on klassis olev õpetaja arvuti ning sellega ühendatud projektor, harvem on algkoolis võimalik tunde läbi viia arvutiklassis.
Paarikümnele rüblikule arvuti kasutamise oskuste õpetamine üheainsa, õpetaja laual asuva arvuti abil tundub võimatu ülesandena. Ühtviisi võimatu on ka loota, et lapsed õpivad midagi tegema pelgalt seinale näidatavat ekraanipilti vaadates…
Viimastel aastatel on aga üha rohkematesse klassiruumidesse jõudnud interaktiivsed tahvlid - üks viis õpet mitmekesistada ja samal ajal aidata lastel teha esimesi samme digimaailma avastamisel.
Nutitahvli loendamatud leheküljed
Moodsa telefoniga saab kõigele muule lisaks ka helistada, ja puutetahvel on ikkagi tahvel. Kriidiga (tegelikult küll spetsiaalse pliiatsi või suisa sõrmega) saab sellele vajadusel kirjutada küll. Ent nagu nutitelefon lubab meil näpuvajutusega interneti avarustesse siseneda või muusikat mängida, on ka nutitahvli kasutamiseks palju rohkem huvitavaid võimalusi. Tavaline tahvel on justkui juurde saanud uued kihid, uued leheküljed.
Puutetahvel on ühenduses arvutiga ning võimaldab arvutis töötada otse tahvlil. See tähendab, et tahvlile kuvatud töölehel olevat harjutust saab seal ka lahendada, mitte ainult vaadata. Sõnu saab alla joonida, maha tõmmata, lünki täita; pildile vajutades näha lisainformatsiooni. Interaktiivsete tahvlite jaoks loodud programmid aitavad õpetajal luua huvitavaid ülesandeid – puslesid, memoriine jt lastele tuttavas formaadis õppevahendeid.
Puutetahvel on interaktiivne sõna kõige sügavamas tähenduses. Sellele saab küll kuvada ilusaid pilte, kuid tegemist on enama kui lihtsalt ekraaniga; sinna võib õpetaja kirjutada koduse ülesande, kuid see pole ainult tahvel.
Interaktiivne tahvel on vahend, mida õpetaja saab kasutada nii, et töösse on kaasatud kõik õpilased. Kui seinalt slaidikava vaadates jääb õpilane tihti üsna passiivsesse rolli ja arvutiklassis toimuvas tunnis kulub õpetajal teinekord suurem osa ajast korralduslikele küsimustele, siis puutetahvli kaasabil on võimalik hõlpsamini tasakaalustada õpetaja, õpilaste ning arvuti osakaal õppeprotsessis.
Uue põlvkonna õppetunnid
Nutitahvel on tõeliselt nutikas vahend, mis lubab matemaatikat õpetada virtuaalse pallimänguga; emakeeletunnis proovida, kas lünka lauses saab lohistada ruudu- või ristkülikukujulise sõnakaardi ning integreerib poolenisti märkamatult igapäevasesse õppetöösse ka arvutiõpetuse.
Informatsiooni mitmekesisusega, selle erinevate ja korraga pakutavate vormidega harjunud põlvkonnale on selline õppimiskeskkond tahvli-kriidi maailmast ehk isegi harjumuspärasem. Iga päev puutetahvlil ülesandeid lahendav laps vaevalt et kohkub tagasi e-lugeri, tahvelarvuti või nutitelefoni ees; õpetaja ning klassiga koostööd tegema harjununa on ta ilmselt valmis teile kohe ka kasutajakoolituse läbi viima.



