„Eesti ühiskond on ühel meelel, et õpetajad vajavad õiglast, enamikel juhtudel paremat palka ning koolivõrk vajab eelkõige gümnaasiumide osas olulist korrastamist, mis tähendaks ebaefektiivse ja ebakvaliteetse hariduse kadumist või vähemalt olulist vähendamist,” rääkis haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Kalle Küttis ministeeriumi pressiesindaja vahendusel. “Arutelu, vaidlemise ja mõttetöö koht on peamiselt see, kuidas soovitud tulemuseni jõuda. Lahendus peaks olema võimalikult sobiv nii majanduslikult, emotsionaalselt kui ka Eesti riigi pikaajalist püsimist ja arengut arvestav. Me kõik ju mõistame, et kõige valusam ei ole mitte koolireform ja õpetajate arvu paratamatu vähenemine, vaid hoopiski madal sündivus.”

„Õpetajate töölepingust tulenevate õiguste ja kohustuste esmane kokkuleppija on koolidirektor, kes kooli juhib ja arendab,” märkis Kalle Küttis. „Koolijuht loob palga- ning motivatsioonisüsteemi, milleks tal peab olema mõistlik otsustusruum. Nagu kõigis teistes töövaldkondades, peab ka hariduses koolijuht innustama ja tunnustama parimaid – häid ja pühendunud õpe tajaid. Ainult riiklikest ettekirjutustest lähtuv koolijuht oma tööd hästi teha ei saa. Ministeerium saab anda suunised ja läbimõeldud tegevuskavad, kuid lõplikud otsused peab saama teha ikkagi koolijuht.”

Üldiselt üksikule

Paide gümnaasiumi direktor Vello Talviste selgitas, et üksmeele ja lahenduste leidmine sõltub palju sellest, kas osapooled, kelleks on eelkõige kohalikud omavalitused ning koolijuhid ja õpetajad, suudavad vaadata Eesti haridusmaastiku üksikult üldisele lähenemise kõrval ka üldiselt üksikule. „Laste vähesus maapiirkondades on riiklikult raskesti lahendatav probleem – riik saab küll motiveerida inimesi lapsi saama ja ka maal elama, kuid ei saa selleks kuidagi sundida,” sõnas Vello Talviste. „Lapsed sündivad armastusest ning paraku sünnivad peamiselt seal, kus vanematel on tööd ja leiba. Ainult nostalgiale koolivõrku tulevikus rajada ei saa – ikka vajadusele ja reaalsetele oludele.”

Vello Talviste sõnas, et koolivõrgu kestlikkuse tagamiseks tänase gümnaasiumivõrguga praeguse rahastuse ja õpilaste arvu juures edasi minna ei saa. „Eestis on olnud seni koolivõrgu reformi puudutavates küsimustes väär adressaat, riik – riigi asemel on 490ks koolipidajaks 530st hoopiski kohalikud omavalitused,” märkis Vello Talviste. „Koolivõrgu efektiivseks muutmise suunad on õiged, kuid erisusi on vaja mitmetes maakondades ja paljudes kohalikes omavalitsustes. Praegu ongi suureks takistuseks kohalike omavalitsuste otsuste keerukus – tahes-tahtmata peavad nad arvestama valijate ehk vallaelanike soovide ja unistustega – mis ei saa ega peagi alati olema ratsionaalsed. Selleks, et seda veelahet ületada, peame saavutama sisuliselt ühiskondliku kokkuleppe.”

Kildu põhikooli direktor Enn Siimer sõnas, et põhikool peab olema võimalikult kodu lähedal ja selle arusaamaga on kõik osapooled ka nõus. „Hea hariduse alus on ka põhikoolis hea õpetaja,” märkis Enn Siimer. „ Samas peavad ka põhikoolis olema klassid õige suurusega, et õpetajatel oleks ühtlane ja piisav koormus, et saada võimalikult head palka. Kooli puhul tuleb esikohale seada laps, kelle jaoks me kooli peame. Tema pikaajaliste huvide ja vajaduste täitmine tagab ühiskonnale parema ja targema homse.”