"Mitte streikijad ei pea mõtlema sellele, mis saab, vaid selle peale peab mõtlema asutuse juhtkond, temal see ülesanne ja kohustus on," ütles Eesti Haridustöötajate Liidu (EHL) esimees Sven Rondik BNSile.

"Mida streigist osavõtjad otsustavad, kas pidada miitingut või mingil muul viisil oma streigipäeva sisustada, see on juba streikijate endi otsustada," sõnas Rondik.

Haridustöötajate, omavalitsuste ning haridus- ja teadusministeeriumi vaheline eriarvamuste protokoll sai esmaspäeval viimase allkirja ja riiklik lepitaja luges töörahu katkenuks.

EHL teatas seepeale, et korraldab palganõudmiste kaitseks 7.-9. märtsil üleriigilise streigi, mis eri asutuste puhul kestab ühest kolme päevani. Haridustöötajate streiki on lubanud toetada ka Eesti Ametiühingute Keskliidu (EAKL) liikmesorganisatsioonid.

Mullu 25. oktoobril kogunesid Eesti haridustöötajad  EHL-i eestvõttel Toompeale riigikogu hoone ette meeleavaldusele, kus avaldati muu hulgas valmisolekut minna palgatõusu nõudmist kaitstes streigini välja.

Haridustöötajate liit pöördus oktoobri alguses riigikogu poole palvega leida lisaraha, et tõsta järgmisest aastast õpetajate palka 20 protsendi võrra. Sel sügisel toimunud kolmepoolsed läbirääkimised õpetajate töötasude tõstmise osas lõppesid 19. septembril tulemusteta.

Praegu on noorempedagoogi palga alammäär 608, pedagoogil 644, vanempedagoogil 736 ning pedagoog-metoodikul 888 eurot.

Allikas: BNS