
õpetaja, vabaduse väljak, palganõudmised, ametiühing, streik... +õpetaja, vabaduse väljak, palganõudmised, ametiühing, streik... +õpetaja, vabaduse väljak, palganõudmised, ametiühing, streik -
Vabaduse väljak oli täna keskpäeval äärest ääreni õpetajaid täis. Kõiki streigimiitingu kõnesid läbis üks teema: õpetajate töökoormus ja palk ei ole kooskõlas ja õpetajad ei kavatse sellega enam leppida. Eile haridusministri poolt välja käidud lubadus, et uuest aastast on õpetaja alampalk 700 eurot, streikijaid ei rahulda.
Ei rahulda sellepärast, et see puudutab vaid neid pedagooge, kelle alampalk on praegu alla 700 euro, kuid üsna tõenäoliselt jätab palgatõusust ilma vanemõpetajad ja õpetajad-metoodikud. Ja ei puuduta üldse ka näiteks lasteaedade abiõpetajaid, kelle palk on kohati – miitingul esinenud lasteaiaõpetaja sõnul – väiksem kui meil makstav vanaduspension.
Miiting kulges siiski rahumeelselt, ja ilm oli ilmselgelt streikijate poolt. Õpetajatele olid tulnud toetust avaldama ka näiteks Eesti nuku- ja noorsooteatri esindus, transpordi ametiühingute liikmed, Eesti õpilasesinduste liit, Eesti meremeeste sõltumatu ametiühing.

Erakordselt palju oli kohal meediaesindajaid, kes liikusid kaamerate-mikrofonidega nii miitinguliste seas kui võtsid üldplaane Vabadussõja võidusamba jalamilt.
Kõikidest miitingul kõlanud sõnavõttudest jäi enim meelde Gustav Adolfi gümnaasiumi keemiaõpetaja Martin Saare emotsionaalne ja söekas kõne. Ta toonitas, et õpetajad on täna väljas seismaks oma õiguste eest, mitte õõnestamas riikluse alustalasid nagu aeg-ajalt on streikijatele ette heidetud.
Õpetajad ei palu valitsuselt esinduskulusid, autoliisingut, majoneesi kinnimaksmist ega klaasist ausammast. Aga nad paluvad kaitset: kaitset rumalate reformide, koolisüsteemi lammutamise ja õpetajaskonna trastilise vananemise eest. Mitmedki kõnepidajad toonitasid, et õpetajalt oodatakse tippspetsialisti oskuseid ja nõudedki sellel ametialal on väga ranged. Aga palk on tippspetsialisti omast kaugel, ja õpetajad ei ole enam nõus sellest lihtsalt vaikselt rääkima, vaid astuvad endi eest välja.
Kaasa toodud plakatid iseloomustasid nii miitingu meeleolu kui tegelikult ka igapäevast olukorda koolis. „Suurem palk, suurem pension!“, „Läheks kooli õpetajaks, hmmm…EI!“, ,„Riigikogu esinduskulu õpetajatele palgaks!“, „Tahan olla õpetaja, otsin sponsorit“.

Viimase esinejana luges haridustöötajate ametiühingu juhatuse liige Evi Veesaar ette nõudmised valitsusele. Esmane nõudmine on, et õpetajate palga alammäär tõuseks juba sel aastal vähemalt 20 protsenti.
Miitingu lõpetas sümboolne kellahelin. Õpetajate üldstreik kestab kuni 9. märtsini.





