Silvia Tolisano kirjutab, kuidas talle jäi School Library Monthly'ist silma pealkiri „Ma vajan peegeldust“. Sellest artiklist luges ta järgmisi ridu: „Ma olen teadlik üleküllastatud infost ja asjaolust, et mul pole aega seda infot enda jaoks tähenduslikku mustrisse panna.“ Sõna „kärpima“ järgmises tsitaadis tõi aga Tolisano silme ette kuvandi õpilastest ja õpetajatest, kellel ei ole piisavalt aega oma tegevuse peegeldamiseks: „Tänapäeva kiires õppetöös on peibutav õppekogemuse kärpimine peegeldamise arvelt.

Loo autor viitab Donovan'i ja  Bransford’i uurimusele, mis ütleb, et see seisund ei ole ainulaadne, vastupidi, peegeldus on ümberlükkamatult hädavajalik uute teadmiste kinnistamiseks. Kutsud sa seda metakognitsiooniks, peegelamiseks või oma mõtlemisest mõtlemiseks, uue õppimine nõuab meilt peegeldamist. Loo autor usub, et olulisim oskus tuleviku seisukohalt, on oskus kirjutada – kirjutada hästi, kirjutada erinevates meediumites, kirjutada erinevale publikule, kirjutada peegeldavalt, kirjutada koostöös. 

Kuidas õpetada peegeldavat kirjutamist? 

Vaadates erinevaid allikaid, hakkas kohe silma Peter Pappas'e postituste seeria: 

• Peegeldamise taksonoomia: kriitiline mõtlemine õpilastele, õpetajatele ja koolijuhtidele (I osa) 
• Peegeldav õpilane (II osa) 
• Peegeldav õpetaja: peegeldamise taksonoomia (III osa) 
• Peegeldav koolijuht: peegeldamise taksonoomia (IV osa) 

 Alljärgnev esitlus annab aimu Peter Pappas'e mõtetest peegeldava kooli loomisel: 

 Loo autor on ka ise koos oma kolleegiga pannud kokku videoformaadis jälgitava peegeldamise mudeli: 

21st Century Learning Reflection from langwitches on Vimeo.

Kas teie võtate õpetajana aega õpitu tagasipeegeldamiseks? Kas annate oma õpilastele selle jaoks aega? Kuidas te õpetate peegeldava kirjutamist? Mõelge kaasa. Kindlasti annavad ülaltoodud näited teile häid mõtteid. 

Refereeritud: http://langwitches.org/blog/2011/06/20/reflect-reflecting-reflection/