Khanacademy ja ühe tavalise kooli 7. klassi ainetevahelise integratsiooni lugu


Avaldaja:Merje Pors13. Märts 2012

Arvutiajastu noortel, kes veetnud suurema osa oma ajast virtuaalmaailmas, on õppimisega klassikalises mõttes mitmeid probleeme. Üleskutsed arvuti ainetunnis ja uue metoodika otsingud Tiigrihüppe toel üritavad neid leevendada, kirjutab Kose gümnaasiumi matemaatikaõpetaja Kärt Matiisen.

KAE (Khan Academy Eesti) kool avab ühe võimaluse. Nad ise ütlevad enda kohta : “KAE kool on veel alles idee, kuid selle aeg on käes ning hüppelauana meile teenib Khan Academy veebilehe avatud lähtekood ja ennast tõestanud iseseisva õppimise mudel.“


Mind on juba mitmeid aastaid huvitanud elektrooniliste õppematerjalide kasutamise mõju õpilaste teadmistele ja oskustele. Küsimus, kas õppija teadmistes ja käitumises on toimunud püsivad muudatused, on võtmeküsimus. Samuti huvitab mind küsimus, kuidas on üldse võimalik ühitada tunnetuslik kogemuslik õppimine (nagu järgnev kahtlemata on) normatiivsete kontrollimeetodite traditsiooni ja napi ajaressursiga.


Võtsime ette inglisekeelsete matemaatika õppetükkidele subtiitrite loomise. Ettevõtmise tulemusena märkasid inglise keele õpetajad mõne nädala pikkust huvi kasvu ainetunnis toimuva osas. Matemaatikatunnis oli märgata süvenemise ja pingutuse kasvu õppetekstidest arusaamiseks.

Kuid mitte ükski normatiivne oskus, mida koolis traditsiooniliselt mõõdetakse kontrolltööde ja eksamitega, kummaski aines olulisi muutusi ei näidanud. Õpetajad olid positiivse, aga ettevaatliku hoiakuga, suurem osa õpilastest uskus, et seda laadi tegevus parandab oskusi, kuid mitte hindeid. Kurb on aspekt, et projektidega tegelemise aega uue õppekava ainekavadesse hästi ei mahu, kuigi see on lõimingu, pädevuste ja integratsiooni järgi nõutud. Selle ettevõtmise tulemusena on nüüd Khanacademy matemaatika videode hulgas ligi 20 õppetükki eesti keeles rohkem.

Mis siis toimus:
Ettevõtmise eesmärk:
Tutvustada õpetajast ja klassiruumist sõltumatuid õppimisvõimalusi õppetegevuse diferentseerimiseks. Rakendada ühes aines õpitu teise aine teenistusse, anda õpetajatele ülevaade õpilaste oskusest loovalt rakendada oma teadmisi. Õpilaste ja õpetajate IT alaste pädevuste ja oskuste edendamine. Kõikide eesti õpilaste aitamine matemaatika õppimisel, kes seda õpikeskkonda kasutavad.


Pärast esmatutvust oli õpilastel võimalik valida tõlkimiseks video, mis käsitles parasjagu õpitavat, mõnda varem õpitud teemat või silmaringi laiendavat teemat. Huvitav oli jälgida, kuidas poisid eelistasid hetkel matemaatikatunnis õpitavat teemat või silmaringi laiendavat tööülesannet ning kuidas avatud suhtumisega arvamusliidri „vau“-emotsioon pani mõnegi algselt turvalisena näivast temaatikast loobuma. Neiud eelistasid valida teema, mis tundus neile selge ja kus nad olid tavatunnis juba kõrgeid hindeid saanud.

Töö käik ja kommentaarid:
Selleks, et kogu protsess oleks õpetajatele jälgitav, sai subtiitrite valmistamisega tegeletud ainult ainetundide raames. Aega kulus kokku 7 tundi kahe nädala jooksul koos ettevalmistamise ja arvutialaste oskuste ühtlustamise, juhendamise, tegevuse enda, tulemuste esitlemise ja tagasisidega. Ühtegi loetletud etappidest ei olnud võimalik ära jätta. Lihtsalt varasemad projektitööde ebaõnnestumised on õpetanud, et nõrga ja ebapiisava ettevalmistuseta on tegevus ise närviline ja ebastabiilne ning tulemused on tagasihoidlikud ja pettumust valmistavad.


Seega ettevalmistav etapp sai ehitatud kolmele "vaalale":
1) matemaatikaalased mõisted eesti ja inglise keeles. Töövahenditeks 7. klassi õpik, matemaatika sõnastik (mittedigitaalne), online sõnastikud sealhulgas inglise-inglise seletav sõnaraamat. Sõnavaraga sai tegeletud nii matemaatika tunnis kui ka inglise keele tunnis. Mitmed väärkujutelmad õpilaste iseeneslikest veebimaterjalide kasutamise oskustest said jälle kord kummutatud. Kõige keerulisem oli õpilastele seletada vajadust ja luua tingimused kogemiseks, et esimene leid ei pruugi olla kõige parem. Pealiskaudsuse ja kiiresti edasi liikumise ja nn ahmimise soov oli valdav, eriti alguses.
2) Arvuti - ja veebialased teadmised ja oskused on õpilastel erinevad vaatamata sellele, et nad on arvutiajastu lapsed. Ühelgi õpilasel ei tekkinud probleeme taipamisega kuidas mingi veebipõhine töövahed käivitub või milline on tema tegevuse loogika, kuid õpilastel puudub teave, mis tüüpi vahendid on mis tüüpi tegevuse jaoks otstarbekad. Samuti puudub suuremal osal õpilastest oskus süvenemist vajava teabe hankimiseks, kogumiseks ja süstematiseerimiseks ja üle kandmiseks paralleelselt töötavatest vahenditest, isegi neile, kellel veebipõhise suhtlemise „multitasking“ on väga lobe. Küllalt sage oli eksimine enese tööfailide vahel ning küllalt raske tähelepanu hoidmine vaimset pingutust nõudval tegevusel.
3) Õpilaste tähelepanu pöörati kõnekeele ja kirjakeele erinevustele. Nõue jätta kõnekeelsed mõttepikendajad ja liigutust saatvad kommentaarid tõlkimata subtiitrite lühiduse ja selguse huvides tekitas õpilastes üllatust. Nende tõlkekogemus pärines inglise keele tunnist ja töökorraldus „tõlgi“ seostus neil sõna-sõnalise tõlkega harjutusvihikus.

Nii nagu õpilastele endile, oli ka inglise keele õpetajatele ootamatu, et sisukamad subtiitrid - sellised, millest ka matemaatikat mitteoskajad aru said - valmistasid hoopiski inglise keele ainetunnis mitte nii väga edukad õpilased. Juhendavate õpetajate meelehärm kasvas sedamööda, kuidas edenesid eestikeelsed laused subtiitrites. Kuigi ainult kolm õpilast suutis tagasisides identifitseerida sügava probleemi eestikeelsete lausete kokkupanemisel, on „tõlkimine kõige raskem“ just selle aspekti peegeldus.

Oma rumaluses ei kaasanud me eesti keele õpetajaid ettevalmistusprotsessi - me ei tulnud selle peale, et kauni ja sisuka eestikeelse lause kokkuseadmine, mis kannab edasi tõlkes mõistetut, on seitsmenda klassi õpilase jaoks peaaegu kaelamurdev ülesanne. Tundus, et neli ja pool aastat tõlkekogemust inglise keele tundidest ja elamine nn inglise keele foonil on selle oskuse kujundanud. Ometi, erinevalt õpilastest, tundus juhendavatele õpetajatele kasutegur just eesti keele edenemise jaoks kõige sügavam , sest eestikeelsete lausete moodustamisel toimunud mõtteprotsess oli laiahaardeline.


Õpilastelt võetud tagasiside tehniline kokkuvõte
Tagasisideks küsiti õpilaste käest mida nad õppisid konkreetselt antud ainetes, mis oli kõige raskem ja mis kõige kasulikum nende arvates. Vastas 21 õpilast. Selgus, et eelkõige õppisid noored uusi sõnu inglise keeles, lausete moodustamist eesti keeles ja said teadmisi matemaatikast. Kõige raskemaks peeti tõlkimist ja kõige kasulikumaks mõju inglise keelele ning matemaatilistele oskustele. Vabas vormis lisati, et ettevõtmine oli tore ja lahe ja teistele sai head teha. "Alguses oli keeruline ja ma kartsin aga ma üllatasin end ja mul on hea meel," oli samuti õpilase arvamus.

Stiilinäiteid:

Projekti viisid ellu Kose gümnaasiumi 7. klassi matemaatikarühma õpilased ja neid toetasid õpetaja Astrid Sildnik – arvutitehniline tugi ja arvutialaste pädevuste õpetamine, õpetaja Nella Ploovits ja Kristel Kook-Aljas - inglise keele kasutamise monitooring ja tugi õpilastele, õpetaja Kärt Matiisen - matemaatika monitooring ja tugi õpilastele, meetodid ja protsessi juhtimine.

Kärt Matiisen
Kose gümnaasiumi matemaatikaõpetaja

Haridus- ja Noorteamet