Maidu Varik: õpetamine on pidev õppimine


Avaldaja:Madli Leikop16. Märts 2012

Kuressaare gümnaasiumi õppealajuhataja Maidu Varik on ise osalenud ja ärgitanud kolleegegi osa võtma nii Tiigrihüppe Sihtasutuse koolitustest kui rahvusvahelistest projektidest. E-õpe on üldhariduskoolis praegu tavaõppele rohkem täienduseks ja eKool koht infovahetuseks, ehkki võiksid olla enamat, leiab Maidu Varik.

Teid valiti auhinna Tiigri Tegija 2011 kandidaatide sekka. Mis ajendab Teid osalema nii Tiigrihüppe Sihtasutuse projektides ja koolitustel, olema ise koolitaja, esinema seminaridel, osalema rahvusvahelises koostöös jpm?

„Õpetamine on ju ka pidev õppimine, aga kui õpilastelt õppimine toimub rohkem vahetu kogemuse läbi, siis koolivälised projektid ja üritused pakuvad nii uusi väljakutseid kui ka võimalust õppimiseks hoopis teisel tasandil. Oskused ja kogemused aitavad paremini (see tähendab ka lihtsamalt) hakkama saada, pealegi on tänapäeva maailmas oskuste pidev värskendamine ilmselt paratamatu.“
 
Kuidas Te ühiskonnaõpetuse tunnis ja koolielu juhtimises kasutate IKT-d, mille järgi otsustate, kas tahvelarvuti või raamat?

„Usun, et koolitöös saab vahendi või meetodi valikul üha enam otsustavaks väljundipõhisus: kuidas tulemuslikumalt esitleda, edastada, kontrollida, koostööd teha. Paremaid tulemusi annab alati mitmekülgsus, erinevate vahendite kombineerimine, vastastikune täiendamine.   IKT-vahendid on ähmastanud piire õpetaja-õpilaste traditsioonilises rollijaotuses, võimaldavad ka asjaarmastajatel luua asju, mida varem peeti vaid teatud kitsa valdkonna proffide pärusmaaks.  Erinevate vahendite ning tarkvara  sobivuse ja võimaluste üle otsustamisel saab aga üha enam määravaks nende kasutajasõbralikkus ja lihtsus ning kindlasti ka nende kooskõla meie õppekava ootustega.  Kui näiteks powerpoint´i ja esitluste-lembust võib pidada juba pisut nostalgia- ja retrohõnguliseks (välistamata nende n-ö taaskäitlemist second-hand tüüpi taasvärskendatud toodetena), siis tõeliselt köitva loengu võib pidada hoopiski ilma tehniliste abivahenditeta või ka ainult nutitelefoni toel.

E-õpe on üldhariduskoolis praegu ikka veel rohkem tavapärasele õppele täienduseks, lisavõimaluseks, iseseisvaks kordamiseks ja drillimiseks, eKool aga ennekõike infovahendajaks. Kuigi teatud konservatiivsus on kooli olemuses ju paratamatu, annab just IKT-vahendite kasutamine õpetajatele aimu võimalikest arengutest õppimise sisus ja vormis.“
 
Missugune on olnud see kõige põnevam rahvusvaheline projekt, kus olete osaline olnud?

„Rahvusvahelistel konkurssidel osalemisest kasvas välja koostöö Euroopa Koolivõrgu projektide raames. Koostöö erinevate riikide õpetajatega on olnud väga rikastav kogemus ja andnud sidemeid ühisteks tegevusteks järgmistel tasemetel (õpilasvahetused Comeniuse ja Nordplus programmi raames Hispaania ja Gröönimaaga jm). Väga huvitav oli ka Gruusia ja Moldova  õpetajate koolitamine eRiigi Akadeemia koostööprojektides.“ (Gröönimaa reisist saab lugeda Koolielu artiklist "Saarlased Gröönimaal" - toim.)
 
Tegutsesite ka eksamikeskuses eksamite infosüsteemi (EIS) arendamise juures, olite e-ülesannete töörühmas. Kas e-eksamid ikka tulevad?

„Eksamite infosüsteemi arendamise esimene etapp on läbi, on loodud ülesannete pank ja läbi viidud katsetused pilootkoolides. Edasised arengud sõltuvad ilmselt nii HTMist kui ka uue õppekava ja eksamisüsteemi muutustega seonduvast. Ühe võimalusena või ühe osana nn koolieksamist, tasemetöödest jms leiab EIS kindlasti rakendamist.“

teadusmGR2.jpg

Rahvusvaheline koostöö: projekt, mis viis saarlased Gröönimaale.

teadusmskype.jpg

Skype on rahvusvaheliste seminaride ja projektide puhul asendamatu abimees.

Fotod: Maidu Varik

 

Haridus- ja Noorteamet